Moskva vürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
22. rida: 22. rida:


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
Linna esmamainimese aastaks loetakse aastat [[1147]]<ref>[http://his95.narod.ru/doc00/mosk_1.htm Ipatjevi letopiss]</ref> ([[Bütsantsi ajaarvamise järgi|Baj]] 6655. aastal), kui [[Kiievi suurvürst]] [[Juri Dolgoruki]] pärast piirkonna vallutamist [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstirii]]gilt, kutsus sinna oma venna {{kas|[[Severski]]}} vürsti [[Svjatoslav Vladimirovitš]]i kohtumisele, et tähistada nende poolt Moskva ja [[Smolensk]]i piirkonnas läbiviidud edukat sõjakäiku. 1156. alustati [[Moskva jõgi|Moskva]] ja [[Neglinka|Neglinnaja jõ]]e ühinemiskohale ühele 7-st Moskva kõrgendikule [[Borovitski kõrgendik]]ule kindlustatud linnuse ehitamist, millest kujunes aja jooksul välja Moskva vürstide residents - [[Moskva Kreml]]. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest [[Suzdali vürstiriik|Suzdali vürstirii]]gis, mida juhtisid suurvürsti asehaldurid.
{{vaata|Moskva}}
{{vaata|Moskva}}
Moskva [[vürst]] [[Daniil (Moskva)|Daniil]], [[Aleksander Nevski]] poeg, liitis Moskva Vürstiriigiga [[14. sajand]]i algul [[Kolomna]], [[Perejaslavl-Zalessk]]i ja [[Možaisk]]i. Oluliselt tugevdas Moskva Vürstiriiki [[Ivan I]], kellest [[1328]] sai ka [[Vladimir]]i [[suurvürst]]; [[metropoliit|metropoliidi]] asukohaks sai [[Vladimir]]i asemel [[Moskva]].
Moskva vürstiriigi tähtsus tõusis alles pärast osalisvürstiriigi [[vürst]]i [[Daniil (Moskva)|Daniil]], [[Aleksander Nevski]] pojale valitsemisajal. [[Daniil Aleksandrovitš]] (1261-1303) (''Юрий Данилович Московский''), liitis Moskva vürstiriigiga [[14. sajand]]i algul pärast järglasteta onupoja [[Joann Dmitrevitš]]i surma ühe vanima ning suuremat tähtsust omava Põhja-Venemaa linna [[Perejaslavl-Zalessk]]i ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli vürstiriigi]], vallutas [[Rjazani vürstiriik|Rjazani vürstiriigilt]] [[Kolomna]], saavutades nii kogu kontrolli üle kogu [[Moskva jõgi|Moskva jõe]]. Daniili poeg [[Juri Danilovitš]] (Juri III Danilovitš) vallutas juba [[Smolenski vürstirii|Smolenski vürstiriigilt]] [[Možaisk]]i piirkonna.

Aastatel 1304–1328 toimusid vürstiriigi laienemiseks vallutussõjad Moskva ja [[Tveri vürstiriik|Tveri vürstiriigi]] vahel, mida juhtisid algselt Juri Danilovitš ja pärast tema surma ta vend [[Joann Danilovitš]] ehk [[Ivan Kalita]]. Pärilussõja aluseks oli pärast [[Kiievi suurvürst]]i [[Andrei Aleksandrovitš]]i surma mõlema osapoole taotlused Kiievi suurvürsti tiitlile, nii Moskva vürstiriigi vürsti Juri Danilovitši, kui ka tema onu tugeva Tveri vürsti Mihhail Jaroslavitši (''Михаил II Ярославович (Тверской)'')poolt, kellele pärilusjärgnevuse kohaselt, kui vanemale oleks pidanud minema suurvürsti tiitel.

Esmaetapil pöörduti vahekohtuniku - [[Kuldhord]]i poole, kelle otsusega määrati Kuldhordi vasalliks ja Kiievi suurvürstiks Tveri Mihhail.

[[1314]]. aastal sooritas Juri Danilovitš sõjakäigu [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] vastu ning sundis novgorodlassi tunnistama end vürstina, 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid Kuldhordis ja ning abielluga Kuldhordi khaanitütrega ning saavutada, ka enda tunnistamist Kuldhordi poolt Venemaa vürstide vanemana. 1319. aastal tunnistati Kuldhordi poolt Moskva vürst Juri Danilovitš [[Vladimiri suurvürst]]ina (endise [[Kiievi-Vene]] suurvürstiriigi uus pealinn oli [[Vladimir]]i linnas).

Pärast senise Moskva vürsti Juri Danilovitši nimetamist Vladimiri suurvürstiks, määras ta Moskva vürstiriigi valitsejaks oma venna [[Joann Danilovitš]]i ehk [[Ivan Kalita]], kuid pärast [[1325]]. aastal Daniili ja Tveri vürsti Mihhaili poja Dmitri Mihhailovitši vahel toimunud järjekordset võitlust, mille käigus Dmitri tappis Daniili, viis Joann Danilovitš Kuldhordi korraldusel [[1327]]. aastal läbi karistuseks sõjakäigu Tveri vürstiriigi maadel ning määrati [[1328]]. aastal ustavuse eest [[mongoli-tatari]] Kuldhordile ka [[Vladimir]]i suurvürstiks.

Uue suurvürstiriigi ([[Moskva suurvürstiriik]]) pealinnaks määras [[Ivan I]] [[Moskva]] linna, samuti sai ka [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[metropoliit|metropoliidi]] asukohaks [[Vladimir]]i linna asemel [[Moskva]].


===Moskva vürstiriigi vürstid ja valitsejad===
===Moskva vürstiriigi vürstid ja valitsejad===
43. rida: 54. rida:
*[[Moskva Suurvürstiriik]]
*[[Moskva Suurvürstiriik]]
*[[Moskva Tsaaririik]]
*[[Moskva Tsaaririik]]

==Viited==
{{viited}}


== Välislingid ==
== Välislingid ==

Redaktsioon: 21. juuli 2010, kell 10:46

Княжество Московское
Moskva vürstiriik

Moskoovia, 1300 - 1462
Keelvene keel
PealinnMoskva
Riigipeavürst
Pindala
Rahvaarv
Iseseisvus1276? - 1340
Rahaühikrubla

Moskva vürstiriik (Княжество Московское) oli riik, mis eraldus oletatavasti 1276. aastal Kuldhordist[küsitav] ja eksisteeris sellisena aastani 1340, mil Semjon Uhke sai Moskva suurvürstiks ning riik muundus Moskva Suurvürstiriigiks. Moskva Vürstiriik on Moskva Suurvürstiriigi eelkäija.

Ajalugu

Linna esmamainimese aastaks loetakse aastat 1147[1] (Baj 6655. aastal), kui Kiievi suurvürst Juri Dolgoruki pärast piirkonna vallutamist Novgorodi vürstiriigilt, kutsus sinna oma venna Severski[küsitav] vürsti Svjatoslav Vladimirovitši kohtumisele, et tähistada nende poolt Moskva ja Smolenski piirkonnas läbiviidud edukat sõjakäiku. 1156. alustati Moskva ja Neglinnaja jõe ühinemiskohale ühele 7-st Moskva kõrgendikule Borovitski kõrgendikule kindlustatud linnuse ehitamist, millest kujunes aja jooksul välja Moskva vürstide residents - Moskva Kreml. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest Suzdali vürstiriigis, mida juhtisid suurvürsti asehaldurid.

 Pikemalt artiklis Moskva

Moskva vürstiriigi tähtsus tõusis alles pärast osalisvürstiriigi vürsti Daniil, Aleksander Nevski pojale valitsemisajal. Daniil Aleksandrovitš (1261-1303) (Юрий Данилович Московский), liitis Moskva vürstiriigiga 14. sajandi algul pärast järglasteta onupoja Joann Dmitrevitši surma ühe vanima ning suuremat tähtsust omava Põhja-Venemaa linna Perejaslavl-Zalesski ja Perejaslavli vürstiriigi, vallutas Rjazani vürstiriigilt Kolomna, saavutades nii kogu kontrolli üle kogu Moskva jõe. Daniili poeg Juri Danilovitš (Juri III Danilovitš) vallutas juba Smolenski vürstiriigilt Možaiski piirkonna.

Aastatel 1304–1328 toimusid vürstiriigi laienemiseks vallutussõjad Moskva ja Tveri vürstiriigi vahel, mida juhtisid algselt Juri Danilovitš ja pärast tema surma ta vend Joann Danilovitš ehk Ivan Kalita. Pärilussõja aluseks oli pärast Kiievi suurvürsti Andrei Aleksandrovitši surma mõlema osapoole taotlused Kiievi suurvürsti tiitlile, nii Moskva vürstiriigi vürsti Juri Danilovitši, kui ka tema onu tugeva Tveri vürsti Mihhail Jaroslavitši (Михаил II Ярославович (Тверской))poolt, kellele pärilusjärgnevuse kohaselt, kui vanemale oleks pidanud minema suurvürsti tiitel.

Esmaetapil pöörduti vahekohtuniku - Kuldhordi poole, kelle otsusega määrati Kuldhordi vasalliks ja Kiievi suurvürstiks Tveri Mihhail.

1314. aastal sooritas Juri Danilovitš sõjakäigu Novgorodi vabariigi vastu ning sundis novgorodlassi tunnistama end vürstina, 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid Kuldhordis ja ning abielluga Kuldhordi khaanitütrega ning saavutada, ka enda tunnistamist Kuldhordi poolt Venemaa vürstide vanemana. 1319. aastal tunnistati Kuldhordi poolt Moskva vürst Juri Danilovitš Vladimiri suurvürstina (endise Kiievi-Vene suurvürstiriigi uus pealinn oli Vladimiri linnas).

Pärast senise Moskva vürsti Juri Danilovitši nimetamist Vladimiri suurvürstiks, määras ta Moskva vürstiriigi valitsejaks oma venna Joann Danilovitši ehk Ivan Kalita, kuid pärast 1325. aastal Daniili ja Tveri vürsti Mihhaili poja Dmitri Mihhailovitši vahel toimunud järjekordset võitlust, mille käigus Dmitri tappis Daniili, viis Joann Danilovitš Kuldhordi korraldusel 1327. aastal läbi karistuseks sõjakäigu Tveri vürstiriigi maadel ning määrati 1328. aastal ustavuse eest mongoli-tatari Kuldhordile ka Vladimiri suurvürstiks.

Uue suurvürstiriigi (Moskva suurvürstiriik) pealinnaks määras Ivan I Moskva linna, samuti sai ka Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks Vladimiri linna asemel Moskva.

Moskva vürstiriigi vürstid ja valitsejad

Suzdali vürstiriigi poolt määratud asevalitsejad (1212 - 1363).

  • Vladimir Vsevolodovitš ( umbes 1212 - 1217);
  • Vladimir Jurjevitš (1237 - 1238);
  • 1238. aastal toimus mongolite Kuldhordi rüüsteaeg;
  • Jaroslav Vsevolodovitš (1238 - 1246);
  • Mihhail Jaroslavitš (Михаил Ярославич Хоробрит )(1246 - 1248);

Alates 1328. aastast Moskva suurvürstid

 Pikemalt artiklis Moskva suurvürst
Eelnev
'
Moskva vürstiriik
Järgnev
Moskva suurvürstiriik

Vaata ka

Viited

Välislingid