Ohranka

Ohranka ametliku nimetusega Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu ... Kaitsejaoskond (vene keeles Охранное отделение, отделения по охране общественной безопасности и порядка) olid Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu poliitilise politsei Politseidepartemangu Eriosakonna piirkondlikud asutused aastatel 1882-1917.

Venemaa Keisririigi riikliku julgeoleku tagamise keskasutuseks keisririigi pealinnas Peterburis Fontanka tänav, maja nr. 16 oli Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu Eriosakond, millele allusid keisririigi kubermangudes asuvad kaitsejaoskonnad.

Kaitsejaoskonnad likvideeriti Venemaa Ajutise Valitsuse korraldusega 10. mail 1917. aastal. Kaitsejaoskondade isikkoosseisus olid tema tegevuse lõpuaastatel ca 1 000 töötajat, kellest 200 asus pealinnas Peterburis, kubermangu kaitsejaoskondades asus keskmiselt 2-3 sandarmikorpuseohvitseri ning teenistujat. Lisaks ametlikele kaastöötajatele kuulusid kaitsejaoskondade koosseisu ka salajased kaastöötajad (fiilerid) ja salajased kaastöötajad (agendid).

 Pikemalt artiklis Venemaa Keisririigi haldusjaotus

Politseidepartemangu sh ka Eriosakonna ja sellele alluvate kaitsejaoskondade tööd juhtis Venemaa keisririigi siseministri asetäitja (seltsimees), kes;

1. juhtis kriminaalmenetluste läbiviimisel täidevsaatvat võimu omavat Riigipolitseid ja
2. oli ka sõjaväestatud, riiklikku julgeolekut tagava Sandarmikorpuse juht, .

 Pikemalt artiklis Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang#Politseidepartemangu juhid

Ohranka ehk kaitsejaoskondade loomine

Enne 1880. aastal läbi viidud politseireformi oli riikliku julgeoleku tagamisega tegelevad kaitsejaoskonnad vaid pealinnas Peterburis (loodi 1866) ja Moskvas (1880) ning Varssavis (1890). Pärast 1880. aasta reformi aga moodustati riikliku keskasutusena Kolmanda Osakonna asemel Politseidepartemangu Eriosakond, millele allusid keisririigi haldusüksustes - kubermangudes kubermangudes tegutsevad kaitsejaoskonnad ehk ohrankaosakonnad.

Keisririigi korrakaitseliste ja riikliku julgeolekut tagavate asutuste ühise juhtimise alla liitmiseks ja relvastatud poliitiliste liikumiste vastase asutuste loomise tõukeks oli 1880-ndatel aastatele Venemaal laialt levinud sotsialistlik liikumine ning ka sellega kaasnenud poliitiline terrorism (Narodnaja Volja, Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Võitlusorganisatsioon, VSDTP Võitlusorganisatsioon), liikumiste poolt, kes pidasid ainuvõimalikuks poliitiliste muudatuste saamise viisiks Venemaa keiserliku perekonna ning keisririigi juhtivate poliitikutele suunatud terroristlikke akte. 1880. aastal, 17. veebruaril (ukj) toimus Narodnaja Volja liikme Stepan Halturini poolt organiseeritud Peterburis terrorismiakt, mis oli suunatud keisriperekonna vastu, keiser Aleksander II pääses atentaadikatsest, kuid hukkus 67 inimest, kui Talvepalees keisri söögisaalis plahvatas pomm.

Sisejulgeolekut tagavate asutuste reorganiseerimiseks moodustati keisri korraldusel Riiklikku korra ja ühiskondliku rahu kaitse Kõrgem korraldav komisjon, mille juhiks määrati krahv Mihhail Loris-Melikov. Üleminekuperioodi ajaks määrati ka Loris-Melikov, kellele allutati ka seni keisri isiklikule kantseleile allunud Kolmas osakond ja Sandarmikorpus, augustis 1880. aastal aga määrati Loris-Melikov siseministriks ning 6. augustil kinnitas keiser Loris-Melikovi poolt koostatud Venemaa ühendatud Siseministeeriumi kava.

Kaitsejaoskondade piirkondlikud asutused

Peterburi Kaitsejaoskond

• 1866-1887, Peterburi linnapea kantselei juures asuv Avaliku korra ja rahu kaitsejaoskond ("Отделение по охранению общественного порядка и спокойствия в столице" при канцелярии Санкт-Петербургского градоначальникe)
• 1887-1917, Peterburi Avaliku korra ja rahu kaitsejaoskond (Oтделение по охранению общественной безопасности и порядка в Санкт-Петербурге);

Peterburi kaitsejaoskond, mis oli Venemaa Keisririigi 1 kaitsejaoskond, moodustati 1866. aastal, pärast Dmitri Karakozovi poolt keiser Aleksandr II suhtes toime pandud atendaati, oli väikesearvuline (12 inimest).

Peterburi kaitsejaoskond asus: 1867–1877, Bolšaja Morskaja tänav (ул. Большая Морская), 40 1878–21. november 1901, Gorohhovaja tänav (ул. Гороховая), 2 21. detsember 1901 – 27. veebruar 1917, Moika kaldapealne (наб. реки Мойки, (endine A.Puškini korter)), 12 . Kaitsejaoskonna organisatsioon koosnes: Üldkantseleist, kuhu kuulus 8 "lauda", vastavalt jälgitatavatele teemadele; Kaitsekommandost (охранная команда), mis tegeles keisri ja keisriperekonna füüsilise kaitsega; Keskalluvusega fiilerisalk (Центральный филерский отряд), mis tegeles varjatud jälgimisega ja Registreerimisbüroo (Регистрационное бюро)

Peterburi kaitsejaoskonna juhid: 1867–1877, Fjodor Arhipovitš Kolõškin 1877–1878, Mitrofan Petrovitš Ustimovitš 1878–1880, Vassili Vassiljevitš Fursov 1880–1883, Georgi Porfirovitš Sudeikin, tapeti 16. detsembril 1883. aastal, 1884–1885, K. Velbitski 1885–1897, Pjotr Vassiljevitš Sekerinski 1897–1901, Vladimir Mihhailovitš Piramidov, hukkus 21. juunil 1901, 1901–1901, N.Matšalov 1901–1903, I.Sazonov 1903-1905, Leonid Nikolajevitš Kremenetski 1905-1909, Aleksandr Vassiljevitš Gerassimov (1861–1944) 1909 Sergei Georgevitš Karpov, tapetud 19. detsember 1909; 1910-1914, Mihhail Kotten (Михаил Фридрихович фон Коттен); 1914–1915, P.K. Popov 1914-1917 Konstantin Ivanovitš Globatšjov

Moskva Kaitsejaoskond, (Московское охранное отделение),

• 1880–1881, Moskva Politseimeistri kantselei juures asuv Salajane Jälitusjaoskond (Секретно-розыскное отделение при Канцелярии московского обер-полицмейстера)
• 1880-1917 Moskva linnapea juures asuv Moskva Avaliku julgeoleku ja korra kaitse jaoskond (Отделение по охранению общественной безопасности и порядка в Москве (охранное отделение) при Московском градоначальнике).

Moskva kaitsejaoskond moodustati 1880. aastal enne keiser Aleksandr II visiiti Moskvasse, kuid oli samuti väikesearvuline ning 1889. aastal oli tema isikkoosseis ainult 6 inimest, Kj teeninduspiirkond oli ainult Moskva linn. Moskva Sandarmivalitsus aga juhtis Moskva kubermangu, Arhangelski kubermangu, Vladimiri kubermangu, Vologda kubermangu, Kaluuga kubermangu, Kostroma kubermangu, Nižni-Novgorodi kubermangu, Orjoli kubermangu, Rjazani kubermangu, Smolenski kubermangu, Tveri kubermangu, Tuula kubermangu, Jaroslavli kubermangu poliitilise politsei tegevust.

Moskva kaitsejaoskonna juhid: 1880–1884 Aleksandr Skandrakov, (А. Скандраков); 1884–1896 Nikolai Berdjajev (1855–1913) (Н.С.Бердяев); 1896–1902 Sergei Zubatov (Зубатов Сергей Васильевич); 1902–1905 Vassili Ratko (Ратко Василий Васильевич); 1905 Vladimir Tržetsjak (Тржецяк Владимир Валерианович) 1905–1906 Aleksandr Peterson (Петерсон Александр Григорьевич); 1905–1906 Pjotr Fullon (Фуллон Петр Александрович); 1906–1907 Jevgeni Klimovitš (Климович Евгений Константинович) 1907–1909 Mihhail Kotten (Фон-Котен (Фон-Коттен, фон Котен) Михаил Фридрихович); 1909–1912 Pavel Zavarzin; 1912–1917 Aleksandr Martõnov;

Varssavi Kaitsejaoskond, 1900 - 1917

• 1903–1905, Aleksandr Peterson (Петерсон Александр Григорьевич);
• 1906–1909, Pavel Pavlovitš Zavarzin;
• 1909–1912, Konstantin Konstantinovitš Globatšev;

13. augustil 1902. aastal moodustatud Vilno, Jekaterinoslavli, Kaasani, Kiievi, Odessa, Saratovi, Tiflisi ja Harkovi kubermangu Kaitsejaoskonnad.

Vilno Kaitsejaoskond

Jekaterinoslavli Kaitsejaoskond

Kaasani Kaitsejaoskond

Kiievi Kaitsejaoskond

• 1903–1905, Aleksandr Spiridonovitš;
• 1907–1911, Nikolai Kuljabko;

Odessa Sandarmivalitsuse kaitsejaoskond

• Pavel Zavarzin

Saratovi Kaitsejaoskond

Tiflisi Kaitsejaoskond

• 21. jaanuar 1903 - Aleksandr Jerjomin

Harkovi Kaitsejaoskond

• Välisagentuuri juht:
  • 1885–1902 Pjotr Ratškovski;
  • 1902–1905 Leonid Ratajev;
  • 1905–1909 Arkadi Garting;
  • 1909–1917 Aleksandr Krasilnikov;

Muudatused organisatsioonis

1907. aastal moodustati keskasutuse Politseidepartemangu Eriosakonna ning alamaastme kubermangujaoskondade töö parandamiseks ja koordineerimiseks 8 kaitsejaoskondade rajooni (районные охранные отделения), millest igasse rajooni kuulus 8–12 kubermangu,.

1. Põhja rajoon (keskus Peterburg), rajooni koosseisu kuulusid: Peterburi, Eestimaa, Pihkva, Novgorodi ja Olonetsi kubermang;
2. Keskrajoon (Moskva) — Moskva, Tveri, Jaroslavli, Volgogradi, Arhangelski, Kostroma, Kaluga, Tula, Orjoli, Vladimiri, Rjazani ja Nižni Novgorodi kubermang;
3. Volgaäärne rajoonе (Samara) — Samara, Permi, Vjatka, Kaasani, Simbirski, Ufa, Saraatovi, Orenburgi, Astrahani, Penza kubermang ja Uraali oblast;
4. Kagurajoon (Harkov) — Harkovi, Kurski, Voroneži, Tambovi kubermang, Doni, Musta mere ja Jekaterinoslavli oblast;
5. Edelaerajoon (Kiiev) — Kiievi, Tšernigovi, Poltava, Podolski ja Volõõnia kubermang;
6. Lõunarajoon (Odessa) — Hersoni kubermang, koos Odessaga, Tauria kubermang, Bessaraabia kubermang ja kogu Musta mere rannik;
7. Looderajoon (Vilno) — Vilno, Kovno, Grodno, Mogiljovi, Minski, Vitebski ja Smolenski kubermang;
8. Läänemere rajoon (Прибалтийское) (Riia) — Liivimaa ja Kuramaa kubermang.

15. detsembril 1907. moodustati täiendavalt Turekestani kindralkuberneri kantselei juures Turkestani rajoon kaitsejaoskond (keskus Taškent) Taga-Kaspia, Samarkandi, Semiretšnoi, Sõr-Darja kubermang ja Fergana oblast ja

• Siberi (Irkutski) rajooni kaitsejaoskond (keskus Irkutsk) - Irkutski kindralkubermangu Taga-Baikali, Jakuudi oblast, Irkutski ja Irkutski kubermang Stepi kindralkubermang Akmolino kubermang ja Semipalatinski oblast.

Kaitsejaoskondade keskasutus, Politseidepartemangu Eriosakond

Politseidepartemangu Eriosakond ehk salajane osakond (vene keeles Особый отдел Департамента государственной полиции в составе Министерства внутренних дел ja hiljem Особый отдел Департамента полиции в составе Министерства внутренних дел)

Politseidepartemangu Eriosakonna ülem:

• 1898-1902, Leonid Ratajev
• 1902-1903, Sergei Zubatov
• 1908-1909, Jevgeni Klimovitš
• 21. jaanuar 1910 - juuni 1913, Aleksandr Jerjomin (ru) (1872-1920)

Vaata ka

• Opritšnina
• Tšekaa
• KGB
• FSB