Püriit: erinevus redaktsioonide vahel

Püriit
Omadused
Keemiline valem	FeS2
Mineraaliklass	sulfiidid
Molekulmass	119,98
Värvus	rohekaskollane, hall
Tihedus	5,02 g/cm³
Kõvadus	6...6,5
Lõhenevus	halb
Süngoonia	kuubiline
Punktigrupp	kuubiline diploidaalne
Kriips	rohekasmust
Kaksistumine	tavaline
Murdepind	karpjas
Läige	metalne

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 20. juuli 2010, kell 11:30

Püriit on sulfiidne mineraal.

Püriit koosneb väävlist ning rauast (FeS₂)

Püriit on kõige levinum sulfiidne mineraal. Tekib ta peamiselt kas hüdrotermaalselt või diageneetiliselt.

Püriit on enamasti kollakat või halli värvi, moodustab kuubilisi kristalle, tihedus 4,9...5,1 g/cm³, metalse läikega. Tüüpilise maakmineraalina on püriit mikroskoobi all läbipaistmatu, tema kõvadus on 6...6,5.

Ehkki püriit sisaldab rauda, ei kasutata teda rauamaagina, sest selleks otstarbeks sobivad hematiit ning magnetiit paremini.

Püriiti on aetud segi kullaga, mistõttu nimetatakse teda mõnikord ka kassikullaks. Iroonilisel kombel võib püriit mõnikord esineda koos kullaga. Kullast veelgi sarnasemad on püriidile markasiit ning kalkopüriit.

Püriiti ja markasiiti esineb Eesti aluspõhja kivimites sageli, kuid hajutatult väikeste terakestena. Silmapaistvas kontsentratsioonis esineb püriiti Alam-Ordoviitsiumis (diktüoneemakilda all), kus püriidikihi paksus ulatub kohati 30 sentimeetrini.

@@ 45. rida: / 45. rida: @@
 Ehkki püriit sisaldab rauda, ei kasutata teda [[Rauamaak|rauamaagina]], sest selleks otstarbeks sobivad [[hematiit]] ning [[magnetiit]] paremini.
-Püriiti on aetud segi [[Kuld|kullaga]], mistõttu nimetatakse teda mõnikord ka kassikullaks (ingl. fools gold). Iroonilisel kombel võib püriit mõnikord esineda koos kullaga. Kullast veelgi sarnasemad on püriidile [[markasiit]] ning [[kalkopüriit]].
+Püriiti on aetud segi [[Kuld|kullaga]], mistõttu nimetatakse teda mõnikord ka kassikullaks. Iroonilisel kombel võib püriit mõnikord esineda koos kullaga. Kullast veelgi sarnasemad on püriidile [[markasiit]] ning [[kalkopüriit]].
 Püriiti ja markasiiti esineb Eesti [[aluspõhi|aluspõhja]] kivimites sageli, kuid hajutatult väikeste terakestena. Silmapaistvas kontsentratsioonis esineb püriiti [[Ordoviitsium|Alam-Ordoviitsiumis]] ([[graptoliitargilliit|diktüoneemakilda]] all), kus püriidikihi paksus ulatub kohati 30 sentimeetrini.