Tallinna lennujaam

Tallinna (Ülemiste) lennujaam
Estonian Airi Boeing 737-500 Tallinna lennujaama väravas
IATA: TLL – ICAO: EETN
Üldandmed
Tüüp	tsiviillennuväli
Valdaja	kuulub 100% Eesti Vabariigile
Asukoht	Tallinn
Avati	20. september 1936
Üldkõrgus	40 m
Koordinaadid	59° 24′ 59″ N, 24° 47′ 57″ E
Lennurajad
Suund Pikkus Laius Kate 08/26 3070 m 45 m asfalt-betoon
Reisijaid
Rahvusvahelised (2009)	1 323 907
Riigisisesed (2009)	22 329
Kokku (2009)	1 346 236

Tallinna lennujaam või Ülemiste lennujaam (IATA: TLL, ICAO: EETN) on Eesti peamine rahvusvaheline lennujaam ja rahvusliku lennufirma Estonian Air baasjaam.

Lennujaamal on üks 3070 meetri (10 070 jala) pikkune ja 45 meetri laiune asfalt-betoonkattega maandumis- ja hoovõturada suunaga 08/26, neli ruleerimisrada ja seitse terminaliväravat. Stardiks eelistatakse võimalusel rada 08, maandumiseks rada 26.

29. märtsil 2009 sai lennujaam endise presidendi Lennart Meri auks ametlikuks nimeks Lennart Meri Tallinna lennujaam.

Lennujaama haldab AS Tallinna Lennujaam, mis kuulub 100% Eesti Vabariigile.

Ajalugu

Tallinna lennujaam Ülemistel avati ametlikult 20. septembril 1936, kuigi see oli olnud kasutusel juba enne ametlikku avamist. Enne Teist maailmasõda sooritasid Tallinna lennujaamast regulaarseid rahvusvahelisi lende teiste hulgas Lufthansa, LOT ja Soome firma Aero (praegune Finnair).

Aastatel 1945–1989 oli ainuke Tallinna lennujaama kasutav lennukompanii Aeroflot. 1962. aastal väljus Tallinnast esimene reis reaktiivlennukiga Tu-124. Uue terminali hoone ehitamine lõpetati 1970. aastal, kui valmis ka pikendatud rada. Esimene välisriigi lennufirma, kes alustas regulaarlende Tallinnast pärast Teist maailmasõda, oli sügisel 1989 SAS. Terminali renoveeritud hoone avati 10. detsembril 1999 ja oluliselt laiendatuna 2008. aastal.

Lennuteenused enne Teist maailmasõda

• 7. veebruaril 1920. aastal avas esimene postilend marsruudil Tallinn–Helsingi–Tallinn (reisijatevedu alates 26. juunist 1923).
• 29. juulil 1921. aastal toimus avalend "Aeronaudi" reisilennuki marsruudil Tallinn–Riia–Tallinn.
• 7. mail 1923. aastal algasid "Aeronaudi" igapäevased reisid marsruudil Tallinn–Riia–Königsberg–Tallinn.
• 15. mail 1923. aastal alustasid "Aeronaudi" lennukid reisijatevedu marsruudil Tallinn–Viljandi–Tartu–Tallinn.
• 7. juunil 1928. aastal toimus avalend marsruudil Tallinn–Leningrad–Tallinn.
• 17. augustil 1932. aastal tegi esimene LOT-i reisilennuk liinil Tallinn–Riia–Varssavi.

1937. aastal lendas Tallinna Lennujaamast 13 336 reisijat. Lennuliinid olid Tallinn–Helsingi, Tallinn–Riia–Varssavi, Tallinn–Riia–Königsberg ja Tallinn–Leningrad.

Lennuteenused pärast Nõukogude liidu lagunemist

• 25. novembril 1989. aastal avati esimene taasiseseisev lennuliin Tallinn–Stockholm–Tallinn.
• 26. märtsil 1990. aastal taasavati lennuliin Tallinn–Helsingi–Tallinn.
• 3. juulil 1991. aastal avati esimest korda lennuliin Tallinn–Budapest–Tallinn.
• 6. juulil 1991. aastal avati esimest korda lennuliin Tallinn–Frankfurt–Tallinn.
• 5.–25. veebruarni 1992. aastal peatati lennud kütusenappuse tõttu (välja arvatud liinidel Tallinn–Helsingi–Tallinn, Tallinn–Stockholm–Tallinn ja Tallinn–Frankfurt–Tallinn).
• Mais 2000. aastal tegi esimese maandumise Air China suurim reisilennuk Boeing 747.

Uus reisiterminal

Praeguse reisiterminaliga risti asub 19. septembril 2008 avatud uus 200 meetri pikkune ja 27 meetri laiune reisiterminal. Selle avamisega lisandus ligi 13 000 ruutmeetrit uut pinda. Juurde tuli üheksa terminaliväravat ja registreerumisletti; uus süsteem võimaldab ristkasutuses teenindada kõikide lennufirmade kliente. Pärast uue reisiterminali lisandumist suudab lennujaam teenindada eelnevaga võrreldes poole võrra rohkem reisijaid.

Lennuliinid ja sihtpunktid

Lennuliinid ja sihtpunktid Tallinna lennujaamast

Lennuliinid	Sihtkohad	Lennujaam	Lennuk	Märkused
airBaltic	Lappeenranta, Oulu (vahemaandusega Turu), Riia, Stockholm, Tampere, Turu ja Vilnius	Rahvusvaheline	Fokker 50 ja Boeing 737-300/500
Airest	Helsingi	Rahvusvaheline	Let L-410	Tšarter lennuliin
Avies	Kärdla ja Peterburi	Kodumaine	BAe Jetstream 31 ja Let L-410
City Airline	Göteborg	Rahvusvaheline	Embraer ERJ 135/145
Czech Airlines	Praha	Rahvusvaheline	Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500
easyJet	London	Rahvusvaheline	Airbus A319
Estonian Air	Amsterdam (vahemaandusega Vilnius), Ateena (suvehooaeg), Barcelona (suvehooaeg), Berliin (tagasiteel vahemaandusega Hamburg), Brüssel, Dublin (suvehooaeg), Hamburg (vahemaandusega Berliin) (suvehooaeg), Kiiev, Kopenhaagen, London, Milano (suvehooaeg), Moskva, Nice (suvehooaeg), Oslo, Pariis (suvehooaeg), Rooma (suvehooaeg), Stockholm	Rahvusvaheline	Boeing 737-300/500
Estonian Air tütarfirma Estonian Air Regional	Kuressaare, Minsk, Peterburi, Pärnu (suvehooaeg), Stockholm, Tartu, Vilnius	Kodumaine ja rahvusvaheline	Saab 340
Finnair	Helsingi	Rahvusvaheline	Airbus A319 ja Embraer 170	Pühapäeviti
Finncomm Airlines	Helsingi	Rahvusvaheline	ATR 72
Lufthansa	Frankfurt ja München	Rahvusvaheline	Airbus A319 ja Boeing 737-300/500
LOT	Varssavi	Rahvusvaheline	Embraer ERJ 145 ja Embraer 170
Norwegian Air Shuttle	Oslo	Rahvusvaheline	Boeing 737-300/800
Wind Jet	Forlì	Rahvusvaheline	Airbus A319

Peale lisatud suvine 2010

Endised lennuliinid ja sihtpunktid

• Aero Airlines Helsingi ATR 72 (märts 2002 – 6. jaanuar 2008)
• Airest Kuressaare BAe Jetstream 31/32 ja Let L-410 (2001 – 30. september 2008)
• easyJet Berliin Airbus A319 (2006 – 2. november 2008)
• Enimex Kärdla Antonov An-28 (1994 – 2006)
• Estonian Air:
  • Dubrovnik Boeing 737-300/500 (19. aprill 2006 – 3. oktoober 2009)
  • Frankfurt Boeing 737-300/500 (1991 – 11. jaanuar 2009)
  • Göteborg Boeing 737-500 (30. august 2004 – 2. märts 2005)
  • Helsingi Boeing 737-500, Fokker 50 ja Saab 340 (1991 - 2000) ja (24. september 2007 - 13. november 2009)
  • Kärdla (1991)
  • Manchester Boeing 737-500 (10. mai 2005 – 29. juuni 2006)
  • München Boeing 737-300/500 (15. mai 2004 - 8. aprill 2005 ja 30. märts 2008 - 31. märts 2010)
  • Riia Fokker 50 (1996 – 2001)
  • Simferopol Boeing 737-300/500 (26. märts 2006 – 27. september 2008)
  • Tampere (1995 – 2006)
  • Viin Boeing 737-300/500 (4. juuni 2007 – 11. jaanuar 2009)
• KLM
  tütarfirma KLM Cityhopper Amsterdam Fokker 70/100 (28. märts 2005 – 3. mai 2009)
• flyLAL:
  • Palanga Saab 2000 (2006 – 2007)
  • Vilnius Boeing 737-500 ja Saab 2000 (2006 – 25. oktoober 2008)
• FlyNordic Kopenhaagen McDonnell Douglas MD-82/MD-83 (2004 – 2005)
• Norwegian Air Shuttle
  tütarfirma FlyNordic Stockholm McDonnell Douglas MD-82/MD-83 (2004 – 8. jaanuar 2009)
• SAS Stockholm Avro RJ85, Dash 8 Q400 ja Boeing 737-500/600 (1994 – 29. juuni 2008)
• Volareweb.com Milano Airbus A320 (13. mai 2004 – 3. november 2004)

Lennuliikluse stastika

Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijateveo stastika

Aasta	Reisijaid kokku	Lennuoperatsioone	Lasti kokku
1998	563 946	24 951	5 991
1999	550 747	23 590	5 326
2000	559 658	23 358	4 690
2001	573 493	23 633	4 543
2002	605 697	26 226	4 292
2003	715 859	25 294	5 080
2004	997 461	28 149	5 237
2005	1 401 059	33 610	9 937
2006	1 541 832	33 989	10 361
2007	1 728 430	38 844	22 764
2008	1 811 536	41 654	41 867
2009	1 346 236	32 572	21 001

Välislingid

• Ametlik koduleht
• AIP Estonia EETN AD 2 Tallinn – informatsioon Eesti AIP'st (.pdf)
• Eesti õhutranspordi infrastruktuur, inglise keeles (.pdf)
• Tanel Veenre "Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt". Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009

Kirjandus

• 'Lennupäev' rohkete külalistega. Vaba Maa, 21. september 1936, nr. 215, lk. 1.