Fääri saared: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: bi:Faroe aelan
Almabot (arutelu | kaastöö)
209. rida: 209. rida:
[[sk:Faerské ostrovy]]
[[sk:Faerské ostrovy]]
[[sl:Ferski otoki]]
[[sl:Ferski otoki]]
[[sr:Фарска острва]]
[[sr:Фарска Острва]]
[[sh:Farski Otoci]]
[[sh:Farski Otoci]]
[[fi:Färsaaret]]
[[fi:Färsaaret]]

Redaktsioon: 16. juuli 2010, kell 03:55

Fääri saared

fääri Føroyar
taani Færøerne


Pindala: 1399 km²
Elanikke: 48 219 (1. jaanuar 2006.a.)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Pealinn: Tórshavn

Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja-Atlandil. Saarestik koosneb 18 suuremast saarest, millest 17 on asustatud. Suurim saar on Streymoy, kus asub ka pealinn Tórshavn. Suuruselt teine linn on Klaksvík. Fääridel on oma lipp ja pass. Valuutaks on Taani kroon, kuid paberraha on kohaliku kujundusega. Fääri keel on ametlik keel, kasutatakse ka taani keelt.

Saarte nimi tähendab tõlkes lambasaari. Lammas on Fääri saarte sümbol ja seda on kujutatud ka Fääri vapil.

Ajalugu

Saarte avastamine

Fääri saarte varasem ajalugu on paljuski ebaselge. Tõenäoliselt avastati Fääri saared Iiri munkade poolt. Saari on seostatud legendiga 6. sajandil toimunud püha Brendani merereisist. Kirjalikud allikad räägivad, et 8. sajandil elasid saartel Iiri erakmungad. Loodusteaduslike uurimismeetoditega on leitud arvatavaid inimmõju jälgi saarte taimestikule alates 6.-8. sajandist. Arheoloogilisi leide viikingite-eelsest asutusest saadud ei ole.

Norra asustus

Kuni 13. sajandini on Fääri saarte ajaloo osas peamiseks allikaks Fäärlaste saaga (Færeyinga Saga). Saaga kohaselt asusid 9. sajandi alguses Fääri saartele Norra sisserändajad, kes põgenesid kuningas Harald I valitsuse eest. Esimesed arheoloogilised jäljed asustusest pärinevadki sellest sajandist. 9. sajandil asutati rahvakoosolek (Alþing), tänase parlamendi eelkäija, niisiis on Fääri parlament üks vanimaid Skandinaavias. Aasta 1000 paiku võeti Fääri saartel vastu ristiusk. 1035. aastal allutati saared Norrale. 1380. aastal sõlmitud personaaluniooni kaudu läksid Fääri saared Taani kaasvõimu alla, kuid Norra domineerimine säilis. Samal ajal nimetati Alþting ümber Løgtingiks.

14. sajand kuni II maailmasõda

14. sajandil kehtestati kord, mille kohaselt kogu Fääri saarte kaubandus käis läbi Bergeni. Reformatsioon jõudis Fääridele 1538. aastal. 1814. aasta Kieli lepinguga läks Norra Taani võimu alt üle Rootsi võimu alla, kuid Fääri saared jäid Taanile. 1816. aastal saatsid Taani võimud Løgtingi laiali. Løgting taastati 1852. aastal kui nõuandev kogu. 1850. aastal jõustati Fääri saartel Taani uus konstitutsioon, mis andis Fääri saartele 2 kohta Taani parlamendis. See õigus kehtib kuni tänaseni. Kaubandusmonopol kaotati 1856. aastal. Rahvuslik ärkamine sai alguse 19. sajandi lõpus, mille käigus sündis 1890. aastal fääri kirjakeel.

II maailmasõda

Vaade Streymoy saarelt (juuni 2005, Tórshavnist põhjas)

Peale Taani okupeerimist sakslaste poolt hõivasid Briti väed 12. aprillil 1940. aastal Fääri saared. 1942-43. aastal rajasid Briti väed Fääri saarte ainsa, Vágari lennuvälja. Briti okupatsiooni ajal anti Løgtingile tagasi seadusandlik võim ja tunnustati Fääri lippu. Kuigi Fääri saarte iseseisvuspüüdlused laienesid, andsid Briti võimud peale sõja lõppu Fääri saared tagasi Taani kontrolli alla.

Hilisajalugu

14. septembril 1946. aastal toimus Fääri saarte iseseisvusreferendum, kus napp enamus häälestas iseseisvuse poolt. Løgting tunnustas referendumi tulemusi siduvatena. Peale Løgtingi laialisaatmist ja uute valimiste korraldamist saavutasid parlamendis enamuse poliitilised jõud, kes toetasid autonoomiat Taani koosseisus. 1. aprillil 1948. aastal jõustus seadus, mis andis Fääri saartele autonoomia. Fääri keelt tunnustati ametliku keelena ja Fääri lippu ametliku sümbolina.

1980. aastatel tugevnesid Fääri saarte iseseisvuspüüdlused, kuid toetust iseseisvusele vähendas 1990. aastate alguse majanduskriis. 2000. aastate algul toetus iseseisvusele suurenes ja uus referendum Fääri tulevikus küsimuses pidi toimuma 2001. aastal. Referendum jäeti ära, kui selgus, et Taani on Fääri saarte iseseisvuse korral nõus jätkama toetuste maksmist soovitud 12 aasta asemel ainult 4 aastat.

Poliitiline süsteem

Fääri saared said 1948 autonoomia, millest tulenevalt on Fääri võimude pädevuses kõik kohalikku elu puudutavad küsimused.

Parlament

Monument Fääri saarte vapiloomale Tórshavnis

Fääri saarte parlamendis Løgtingis on 32 liiget. Esindatud on 6 erakonda:

  • Tjóðveldisflokkurin (TF)
  • Miðflokkurin (MF)
  • Javnaðarflokkurin (JF)
  • Fólkaflokkurin (FF)
  • Sjálvstýrisflokkurin
  • Sambandsflokkurin (SF)

Lisaks on Fääri saartel 2 esindajat Taani parlamendis Folketingetis.

Valitsus

Valitsuses on 7 liiget:

Välissuhted

Välis- ja kaitsepoliitika on Taani võimude pädevuses, kuid tulenevalt Taani keskvalitsuse ja Fääri saarte omavalitsuse vahelisest lepingust on Fääri saartel õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides. Ollakse liikmed Arktilises Nõukogus, Põhjamaade Nõukogus, Põhjamaade Ministrite Nõukogus, Põhjamaade Investeerimispangas (NIB), Ülemaailmses Postiliidus (UPU), Põhja-Atlandi Konverentsil, Läänepoolsete Põhjamaade Nõukogus ja assotsieerunud liige Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO), piirkondlikes kalandus- ka keskkonnaorganisatsioonides NEAFC, NAFO, NASCO, NAMMCO ja ICES. Lisaks on Fääri saared esindatud mitmes rahvusvahelises organisatsioonis Taani delegatsiooni koosseisus.

Taani liitumisel Euroopa Majandusühendusega jäid Fääri saared Euroopa Majandusühendusest ja hilisemast Euroopa Liidust välja. Seetõttu ei laiene neile Euroopa Liidu ühtne kaubanduspoliitika ja sellest tulenevalt on neil õigus sõlmida kaubanduslepinguid. Vabakaubanduslepingud on sõlmitud Euroopa Liidu, Norra, Islandi ja Šveitsiga ning soovitakse saada Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmeks.

Majandus

Vestmanna väin Streymoy ja Vágari saare vahel (juuni 2005)

Fääri saarte majandusest valdava osa moodustab kalandus ja majanduse olukord sõltub otseselt rahvusvahelisest kalaturust. Põllumajanduse peamise osa moodustab lambakasvatus.

Fääri saarte rahvuslik lennufirma on Atlantic Airways, mis on kavas osaliselt erastada. Tegutseb 2 kindlustusseltsi ja 4 panka, millest suurim on Føroya Banki. Kõrgelt on arenenud Fääri saarte infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni. Fääri saared olid esimese riik või autonoomne piirkond maailmas, mis läks täielikult üle digitaaltelevisiooni edastamisele.

Fääri saared ekspordivad peamiselt kala. Imporditakse tarbekaupu, masinaid ja seadmeid, kütust ning muid tööstuskaupu.

Fääri saarte väärtpaberiturgu (VMF) opereerib Islandi börs (ICEX). Esimene Fääri ettevõte, naftaotsimisega tegelev Atlantic Petrolium noteeriti börsil 2005. aasta juunis.

Suhted Eestiga

11.12. septembril 1997 külastas Eestit Fääri saarte peaminister Edmund Joensen. Peaministrit saatis Fääri saarte äridelegatsioon. Eesti peaminister Mart Siimann viibis vastukülaskäigul Fääri saartel sama aasta novembris, mille käigus 27. novembril kirjutati Tórshavnis alla Eesti ja Fääri saarte vaheline vabakaubandusleping. See kehtis kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal. 6. august 1993. a. kuni 6. august 2000. a. kehtis Eesti ja Fääri saarte vaheline kalandusleping. Fääri saarte äridelegatsioon külastas Eestit ka 2006. aasta jaanuaris.

Eestis on registreeritud 1 Fääride osalusega ettevõte.

Saksofonist Villu Veski ja akordionist Tiit Kalluste on alates 1997. aastast Fääri saartel korduvalt esinenud ja koos Fääri muusikutega ka salvestanud. Esinetud on koos Fääri džässpianisti Kristian Blakiga.

Jalgpallis on Eesti kohtunud Fääri saarte jalgpallikoondisega neli korda. 1996. aastal Küprosel viigistati 2:2, 1997 kaotati Tartus 0:2, 1998 EM-valikmängus Kadriorus võideti 5:0 ja 1999 EM-valikmängus Tórshavnis võideti 2:0.

Välislingid

Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA