Saar (perekond)

Saar (perekond)
Taksonoomia

Saar (Fraxinus) on iminõgeselaadsete seltsi õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik on igihaljas) lehtpuude ja -põõsaste perekond.

Perekonda kuulub 45–65 liiki, millest Eestis kasvab harilik saar (Fraxinus excelsior) peamiselt salu- ja lodumetsades ning (eriti Saaremaal) puisniitudel. Eestisse on toodud 10 võõrliiki, neist kõige rohkem leidub pensilvaania saart (Fraxinus pennsylvanica).

Saare lehed kasvavad paariti, vahel kolmekaupa männases, ja need on sulgjad liitlehed.

Saare seemnetega kroonlehtedeta õied asetsevad pööristes või kobarates. Saarel on tiibvili nagu vahtral. Erinevalt vahtrast paiknevad saarel viljad ühekaupa. Vahtra seemned varisevad juba sügisel, enamik saare omadest alles kevadel. Tegelikult on neil kahel puul vähe ühist. Näiteks on saarel liitlehed, mille tõttu võib teda pihlakaga sassi ajada. Kuid saare lehed on läikivamad, karvutud ja jämedalt saagja servaga. Tema lehed on suuremad ja terava tipuga. Rohkem ühist on saarel sireli ja kaugete maade õlipuuga. Kõik nad kuuluvad õlipuuliste hulka.

Saarepuit on kõva, tihe (alates 670 kg/m³ – Fraxinus americana – kuni 710 kg/m³ – harilik saar), sitke, väga tugev ja elastne, mistõttu seda kasutatakse laialdaselt suurt tugevust ja vetruvust nõudvate esemete, näiteks ambude ja vibude, kurikate ja nuiade ning tööriistakäepidemete valmistamiseks. Saart kasutatakse tisleritööstuses ja saarevineerist tehakse mööblit.

Saart on kerge töödelda naelade, kruvide ja liimiga, seda on hea masinaga töödelda ja võimalik on saavutada kõrge viimistlusaste. Seevastu välistingimustes saart laialdaselt ei kasutata, sest kokkupuutel maapinnaga kaotab ta kulumiskindluse ja võib arvestada, et viie aastaga mädaneb ta täielikult.

Saarepuud kasutatakse elektrikitarride ja vahel ka akustiliste kitarride kõlakastide, samuti trummikerede valmistamiseks. See on tuntud oma ereda, terava värvuse ja püsiva kvaliteedi poolest.

Saar on suurepärane küttepuu.

Sinise saare sisekoorest toodeti vanasti sinist värvi.

Suured saare- ja jalakaoksad murduvad sageli igasuguse hoiatuseta, mistõttu Inglismaal Sussexis kutsuti neid puid lesestajateks.

Tohutu hulga, vähemalt 243 liblikaliigi röövikud toituvad saarel.

Saar kultuuris

Vanakreeka mütoloogias elasid saartes meliaadid, nii nagu tammedes elasid drüaadid. Paljudes vanakreeka müütides ja kommetes on saart mainitud.

Skandinaavia mütoloogias peetakse maailmapuud Yggdrasili tavaliselt saareks. Esimene inimene Ask tehti saarest ja tema nimi tähendabki vanapõhja keeles saart.

Saar eritab suhkurjat ainet. Skandinaavia mütoloogias mainitud "inspiratsiooni mõdu" oli arvatavasti kääritatud saareeritis.

Välislingid

• Ivar Sibul: "Saar on tamme noorem vend" Eesti Loodus, jaanuar 2007