Kärsspealised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 14. juuli 2010, kell 14:21

Kärsspealised (Rhynchocephalia ehk Sphenodontia) on roomajate klassi kuuluv selts.

See on üks neljast roomajate seltsist, milles on tänapäeval elavaid liike (teised on kilpkonnalised, soomuselised ja krokodillilised).

Kärsspealiste seltsi kuulub kõigest üks tänapäevane sugukond: tuataaralased (Sphenodontidae). Sellesse kuuluvad üks perekond ja kaks liiki, kes elavad Uus-Meremaal ja selle läheduses asuvatel tillukestel saartel:

Sphenodon punctatus – tuataara ehk hateeria
Sphenodon guntheri.

Tänapäeva roomajatest on kärsspealistele kõige lähedasemad soomuselised (maod ja sisalikud), kellega nad ühendatakse soomussisalike alamklassi.

Kärsspealised on omapärane loomarühm selle poolest, et neil on pealael kolmas silm. Pea ülapoolel, silmadest veidi tagapool paikneb naha all kiirusilm. Selle elundi otstarve ei ole täielikult välja selgitatud. See on valgustundlik, kuid nägemiseks ei kõlba, vaid pigem tajub valgustatuse astet.

Evolutsioon

Esimesed kärsspealised on teada varatriiasest ligi 250 miljonit aastat tagasi. Mõned neist olid tuataarale äärmiselt lähedased.

Kärsspealised põlvnevad soomussisalike kõige primitiivsemast rühmast eellohelistest, mis on tänapäevaks välja surnud. Nad erinevad eellohelistest sarvlõugade olemasolu poolest. Nende hambad on luude külge kasvanud, samal ajal kui eellohelistel kinnituvad need eraldi sompudesse. Selle tunnuse poolest on tänapäeva kärsspealised isegi eellohelistest primitiivsemad ja põlvnevad järelikult selle rühma mingitest seni leidmata vormidest. ^[1]

Tuataara on kärsspealiste tekkest saadik väga vähe muutunud. Tema ehitus on üsna sarnane oma rohkem kui 200 miljonit aastat tagasi elanud eellaste omaga. Ka teiste soomuseliste esivanemad nägid sel ajal umbes samamoodi välja ja sellepärast on tuataara uurimine ülioluline tänapäeva roomajate põlvnemise seisukohast.

Viited

↑ "Loomade elu", 5. kd., lk. 112, 145

[Loomade_elu-1] "Loomade elu", 5. kd., lk. 112, 145

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:30-ish male tuatara.jpg|thumb|Noor isane [[tuataara]].]]
-'''Kärsspealised''' (''Rhynchocephalia'' ehk ''Sphenodontia'') on [[roomajad|roomajate]] klassi kuuluv [[selts (bioloogia)|selts]].
+'''Kärsspealised''' (''Rhynchocephalia'' ehk ''Sphenodontia'') on [[roomajad|roomajate]] [[klass (bioloogia)|klassi]] kuuluv [[selts (bioloogia)|selts]].
 See on üks neljast roomajate seltsist, milles on tänapäeval elavaid liike (teised on [[kilpkonnalised]], [[soomuselised]] ja [[krokodillilised]]).
-Kärsspealiste seltsi kuulub kõigest üks tänapäevane [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[tuataaralased]] (''Sphenodontidae''). Sellesse kuulub kaks samasse perekonda kuuluvat liiki, kes elavad [[Uus-Meremaa]]l ja selle läheduses asuvatel tillukestel [[saar]]tel:
+Kärsspealiste seltsi kuulub kõigest üks tänapäevane [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[tuataaralased]] (''Sphenodontidae''). Sellesse kuuluvad üks [[perekond (bioloogia)|perekond]] ja kaks [[liik (bioloogia)|liiki]], kes elavad [[Uus-Meremaa]]l ja selle läheduses asuvatel tillukestel [[saar]]tel:
 *''Sphenodon punctatus'' – [[tuataara]] ehk hateeria
 *''[[Sphenodon guntheri]]''.
@@ 10. rida: / 10. rida: @@
 Tänapäeva roomajatest on kärsspealistele kõige lähedasemad [[soomuselised]] ([[maod]] ja [[sisalik]]ud), kellega nad ühendatakse [[soomussisalikud|soomussisalike]] [[alamklass]]i.
-Kärsspealised on omapärane loomarühm selle poolest, et neil on pealael kolmas [[silm]]. Pea ülapoolel, silmadest veidi tagapool paikneb naha all [[kiirusilm]]. Selle elundi otstarve ei ole täielikult välja selgitatud. See on valgustundlik, kuid [[nägemine|nägemiseks]] ei kõlba, vaid pigem tajub [[valgustatus]]e astet
+Kärsspealised on omapärane loomarühm selle poolest, et neil on pealael kolmas [[silm]]. Pea ülapoolel, silmadest veidi tagapool paikneb naha all [[kiirusilm]]. Selle elundi otstarve ei ole täielikult välja selgitatud. See on valgustundlik, kuid [[nägemine|nägemiseks]] ei kõlba, vaid pigem tajub [[valgustatus]]e astet.
 == Evolutsioon ==
@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 Esimesed kärsspealised on teada vara[[triias]]est ligi 250 miljonit aastat tagasi. Mõned neist olid tuataarale äärmiselt lähedased.
-Kärsspealised põlvnevad [[soomussisalikud|soomussisalike]] kõige primitiivsemast rühmast [[eellohelised|eellohelistest]], mis on tänapäevaks välja surnud. Nad erinevad eellohelistest sarvlõugade olemasolu poolest. Nende [[hammas|hambad]] on luude külge kasvanud, samal ajal kui eellohelistel kinnituvad need eraldi sompudesse. Selle tunnuse poolest on kärsspealised isegi tänapäeva eellohelistest primitiivsemad ja põlvnevad järelikult selle rühma mingitest seni leidmata vormidest. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 5. kd., lk. 112, 145</ref>
+Kärsspealised põlvnevad soomussisalike kõige primitiivsemast rühmast [[eellohelised|eellohelistest]], mis on tänapäevaks välja surnud. Nad erinevad eellohelistest sarvlõugade olemasolu poolest. Nende [[hammas|hambad]] on luude külge kasvanud, samal ajal kui eellohelistel kinnituvad need eraldi sompudesse. Selle tunnuse poolest on tänapäeva kärsspealised isegi eellohelistest primitiivsemad ja põlvnevad järelikult selle rühma mingitest seni leidmata vormidest. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 5. kd., lk. 112, 145</ref>
-Tuataara on kärsspealiste tekkest saadik väga vähe muutunud. Tema primitiivne ehitus on üsna sarnane oma rohkem kui 200 miljonit aastat tagasi elanud eellaste omaga. Ka teiste soomuseliste esivanemad nägid sel ajal umbes samamoodi välja ja sellepärast on tuataara uurimine ülioluline tänapäeva roomajate põlvnemise seisukohast.
+Tuataara on kärsspealiste tekkest saadik väga vähe muutunud. Tema ehitus on üsna sarnane oma rohkem kui 200 miljonit aastat tagasi elanud eellaste omaga. Ka teiste soomuseliste esivanemad nägid sel ajal umbes samamoodi välja ja sellepärast on tuataara uurimine ülioluline tänapäeva roomajate põlvnemise seisukohast.
 == Viited ==