Beauforti skaala

12 palline tuul Beauforti skaala järgi merel

Beauforti skaala ehk tuulekiiruse skaala on briti hüdrograafi Francis Beauforti poolt koostanud empiiriline skaala, mis oli mõeldud tuule tugevuse hindamiseks. Ametlikult võeti katususele Beauforti tuulekiiruse skaalat Btiti mereväes 1838. aastal. 1946. aastal lisati viis orkaani-kategooriat ja see skaala kasutatakse praegu paljudes riikides alates 1963. aastast. Mõõtühikuteks on Beauforti pallid või sageli lühidalt bofoorid.

Tuule tugevuse hindamiseks kasutatakse tuule mõju hinnang esemetele (puud, ehitised või tuule poolt tekitatud purustused) või tuule tekitatud lainetusele. Skaalas on 13 astet (0 - 12 palli).

Nüüdisaegne skaala

Beauforti pallid	Kirjeldus	Tuule kiirus	Laine kõrgus	Olukord meres	Olukord maismaal	Mere seisundi pilt
0	tuulevaikus	< 1 km/h	0 m	Veekogudes on peegelsile veepind.	Rahulikult. Suits tõuseb vertikaalselt üles, lipp ripub.
		< 1 mph
		< 1 kn	0 ft
		< 0,3 m/s
1	vaikne tuul	1,1–5,5 km/h	0–0,2 m	Veepind väreleb ilma valgedeta harjadeta.	Suits kaldub püstjoonest veidi kõrvale ja märgib tuule suunda; tuulelipp ei liigu.
		1–3 mph
		1–2 kn	0–1 ft
		0,3–1,5 m/s
2	kerge tuul	5,6–11 km/h	0,2–0,5 m	Mõningane madal lainetus, veepinnal tekivad väikesed lained, mille harjad on siledad.	Lipp lehvib kergelt, näol on tuult tunda, on tunda kerget tõmbust, puude ja põõsaste lehed sahisevad ja värisevad, tuulelipp hakkab liikuma.
		4–7 mph
		3–6 kn	1–2 ft
		1,6–3,4 m/s
3	nõrk tuul	12–19 km/h	0,5–1 m	Tuntav lainetus, veepinnal tekivad klaasjad vahuharjad.	Kerge lipp lehvib tuules, suits on peaaegu horisontaalne, puulehed ja väikesed oksad võnguvad.
		8–12 mph
		7–10 kn	2–3,5 ft
		3,4–5,4 m/s
4	mõõdukas tuul	20–28 km/h	1–2 m	Veepinnal tekivad märgatavad vahused lained, laineharjad hakkavad murduma, ilmuvad mõned "jänesed".	Lipp tõmbub tuules sirgu. Puuladvad painduvad, keskmised oksad liiguvad. Tolm ja vabad paberilehed hakkavad tõusma.
		13–17 mph
		11–15 kn	3,5–6 ft
		5,5–7,9 m/s
5	kaunis tugev tuul ehk värske tuul ehk üsna tugev tuul	29–38 km/h	2–3 m	Meri kohiseb, tekivad keskmised lained, lainete periood muutub pikemaks, kõikjal tekivad valged vahuharjad. Tekivad pristmed.	Suured lipud lipendavad. Peened puud õõtsuvad, nõrgad tüved ja keskmise suurusega oksad liiguvad. Käe peal on tuult tunda.
		18–24 mph
		16–20 kn	6–9 ft
		8,0–10,7 m/s
6	tugev tuul	39–49 km/h	3–4 m	Tekivad suured lained, kõik laineharjad vahused, veepinnal on rohkesti vahtu. Laineharjadelt pritsib vett.	Peened traadid undavad tuules, õõtsuvad jämedad puuoksad. On raske vihmavarju kasutada. Tühjad plastmassist vedelikunõod kukkuvad ümber.
		25–30 mph
		21–26 kn	9–13 ft
		10,8–13,8 m/s
7	vali tuul ehk kõva tuul	50–61 km/h	4–5,5 m	Veepind on vahuvöödiline, tekivad pika perioodiga lained, mille laineharjad murduvad ja moodustavad pikki valle, tuul moodustab lainevahust triipe.	Tuul vilistab kogu taglases, vastu tuult on raske käia. Puutüved õõtsuvad, oksad kalduvad.
		31–38 mph
		27–33 kn	13–19 ft
		13,9–17,1 m/s
8	tormine tuul ehk väga kõva tuul ehk rajutuul	62–74 km/h	5,5–7,5 m	Tekivad keskmiselt kõrged pikad suure perioodiga lained, tuul heidab murduvate lainete harjadelt pritsmeid, vahust on moodustunud triibud vastavalt tuule suunale.	Igasugune liikumine vastu tuult on ülimalt raske, autod maanteel liikuvad kõrvale. Tuul liigutab kohalt kinnitamata esemeid ja võib põhjustada kergeid purustusi. Puuoksad murduvad.
		39–46 mph
		34–40 kn	18–25 ft
		17,2–20,7 m/s
9	torm	75–88 km/h	7–10 m	Meri mühiseb, veepinnasel tekivad kõrged lained, mille harjad mõnikord pöörlevad ümber. Vastavalt tuule suunale on tekkinud tihked vahutriibud, nähtavus hakkab veepritsmete hulga õhus tõttu vähenema.	Tugeva tuule tõttu purunevad mõned ajutised ehitised ja peenikesed puud. Puud murduvad, nendelt murduvad ära mõned oksad.
		47–54 mph
		41–47 kn	23–32 ft
		20,8–24,4 m/s
10	tugev torm	89–102 km/h	9–12,5 m	Merel on tugev lainetus, tekivad väga kõrged lained pika rippuva või rulja laineharjaga, merepind muutub vahust valgeks, tekivad kukkuvad lööklained, nähtavus veepritsmete suure hulga tõttu väheneb.	Puud on murdutud või juurtega kitkunud välja, noored puud on kõverdatud. Kehvasti pandud asfalti tükid ja katusekivid lendavad ära.
		55–63 mph
		48–55 kn	29–41 ft
		24,5–28,4 m/s
11	maru ehk karm torm	103–117 km/h	11,5–16 m	Merel on torm ja selle tõttu tekivad erakordselt kõrged lained, meri on täielikult kaetud suurte tuule suunast sõltuvate vahulaikudega, vahu ja pritsmete tõttu on nähtavus väheneb nullini.	Tekivad laialdased tormikahjustused. Taimkate on parandamatult kahjustatud. Võimalikud on laevatekiehitiste ja tekilaadungi purustused. Katused lähevad katki, teedekate võib täiesti puruneda.
		64–72 mph
		56–63 kn	37–52 ft
		28,5–32,6 m/s
12	orkaan	≥ 118 km/h	≥ 14 m	Merel on tekkinud hiiglased lained. Õhk on täis veetolmust ja pritsmetest, meri on üleni valge ja hooti viskab kõrgele pritsmeid, nähtavus on nulli juures.	Taimkate on parandamatult kahjustatud, metsad laastatud katastroofilised. Laialdased purustused ehitistel, mõned aknad lähevad katki, rändmajad ning halvasti rajatud varikatused ja küünid on kahjustanud. Üleujutused jm. loodusõnnetused.
		≥ 73 mph
		≥ 64 kn	≥ 46 ft
		≥ 32,7 m/s

Allikad

• Tuulekiiruse skaala miksike.ee lehel
• Beauforti skaala Emajõe Nupuklubi kodulehel
• A.Kallis. Tuuleskaala suur juubel, Maaleht, 29.06.2006

Vaata ka

• TORRO skaala