Beauforti skaala: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{oodake}} |
{{oodake}} |
||
[[Pilt:Beaufort scale 12 notext.jpg|thumb|12 palline tuul Beaufort'i skaala järgi |
[[Pilt:Beaufort scale 12 notext.jpg|thumb|12 palline tuul Beaufort'i skaala järgi merel]] |
||
'''Beaufort'i skaala''' ehk '''tuulekiiruse skaala''' on briti [[hüdrograaf (eriala)|hüdrograafi]] [[Francis Beaufort]]'i poolt koostanud empiiriline [[skaala]], mis oli mõeldud [[tuul]]e tugevuse hindamiseks ja kasutatakse praegu paljudes riikides alates aastast [[1963]].<ref name="nupuklubi">[http://www.nupuklubi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=86&Itemid=28 Emajõe Nupuklubi koduleht]</ref> Mõõtühikuteks on '''Beaufort´i pallid''' või sageli lühidalt '''bofoorid'''.<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?43256 Tuule tugevus pallides] Ilm.ee kodulehel, 28.01.2007</ref> |
'''Beaufort'i skaala''' ehk '''tuulekiiruse skaala''' on briti [[hüdrograaf (eriala)|hüdrograafi]] [[Francis Beaufort]]'i poolt koostanud empiiriline [[skaala]], mis oli mõeldud [[tuul]]e tugevuse hindamiseks ja kasutatakse praegu paljudes riikides alates aastast [[1963]].<ref name="nupuklubi">[http://www.nupuklubi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=86&Itemid=28 Emajõe Nupuklubi koduleht]</ref> Mõõtühikuteks on '''Beaufort´i pallid''' või sageli lühidalt '''bofoorid'''.<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?43256 Tuule tugevus pallides] Ilm.ee kodulehel, 28.01.2007</ref> |
||
Redaktsioon: 13. juuli 2010, kell 17:27
Palun oodake parandustega, toimetamine on pooleli! |
Beaufort'i skaala ehk tuulekiiruse skaala on briti hüdrograafi Francis Beaufort'i poolt koostanud empiiriline skaala, mis oli mõeldud tuule tugevuse hindamiseks ja kasutatakse praegu paljudes riikides alates aastast 1963.[1] Mõõtühikuteks on Beaufort´i pallid või sageli lühidalt bofoorid.[2]
Tuule tugevuse hindamiseks kasutatakse tuule mõju hinnang esemetele (puud, ehitised või tuule poolt tekitatud purustused) või tuule tekitatud lainetusele. Skaalas on 13 astet (0 - 12 palli).[2]
Nüüdisaegne skaala
Beaufort´i pallid | Kirjeldus | Tuule kiirus | Laine kõrgus[3] | Olukord meres | Olukord maismaal | Mere seisundi pilt |
---|---|---|---|---|---|---|
0 | tuulevaikus | < 1 km/h | 0 m | Veekogudes on peegelsile veepind. | Rahulikult. Suits tõuseb vertikaalselt üles, lipp ripub. | |
< 1 mph | ||||||
< 1 kn | 0 ft | |||||
< 0,3 m/s | ||||||
1 | vaikne tuul | 1,1–5,5 km/h | 0–0,2 m | Veepind väreleb ilma valgedeta harjadeta. | Suits kaldub püstjoonest veidi kõrvale ja märgib tuule suunda; tuulelipp ei liigu. | |
1–3 mph | ||||||
1–2 kn | 0–1 ft | |||||
0,3–1,5 m/s | ||||||
2 | kerge tuul | 5,6–11 km/h | 0,2–0,5 m | Mõningane madal lainetus, veepinnal tekivad väikesed lained, mille harjad on siledad. | Lipp lehvib kergelt, näol on tuult tunda, on tunda kerget tõmbust, puude ja põõsaste lehed sahisevad ja värisevad, tuulelipp hakkab liikuma. | |
4–7 mph | ||||||
3–6 kn | 1–2 ft | |||||
1,6–3,4 m/s | ||||||
3 | nõrk tuul | 12–19 km/h | 0,5–1 m | Tuntav lainetus, veepinnal tekivad klaasjad vahuharjad. | Kerge lipp lehvib tuules, suits on peaaegu horisontaalne, puulehed ja väikesed oksad võnguvad. | |
8–12 mph | ||||||
7–10 kn | 2–3,5 ft | |||||
3,4–5,4 m/s | ||||||
4 | mõõdukas tuul | 20–28 km/h | 1–2 m | Veepinnal tekivad märgatavad vahused lained, laineharjad hakkavad murduma, mõned "jänesed". | Lipp tõmbub tuules sirgu. Puuladvad painduvad, keskmised oksad liiguvad. Tolm ja vabad paberilehed hakkavad tõusma. | |
13–17 mph | ||||||
11–15 kn | 3,5–6 ft | |||||
5,5–7,9 m/s | ||||||
5 | värske tuul[1] ehk üsna tugev tuul[4] ehk kaunis tugev tuul[2] | 29–38 km/h | 2–3 m | Meri kohiseb, tekivad keskmised lained, lainete periood muutub pikemaks, kõikjal tekivad valged vahuharjad. Tekivad pristmed. | Suured lipud lipendavad. Peened puud õõtsuvad, nõrgad tüved ja keskmise suurusega oksad liiguvad. | |
18–24 mph | ||||||
16–20 kn | 6–9 ft | |||||
8,0–10,7 m/s | ||||||
6 | tugev tuul | 39–49 km/h | 3–4 m | Tekivad suured lained, kõik laineharjad vahused, veepinnal on rohkesti vahtu. Laineharjadelt pritsib vett. | Peened traadid undavad tuules, õõtsuvad jämedad puuoksad. On raske vihmavarju kasutada. Tühjad plastmassist vedelikunõod kukkuvad ümber. | |
25–30 mph | ||||||
21–26 kn | 9–13 ft | |||||
10,8–13,8 m/s | ||||||
7 | vali tuul[2] ehk kõva tuul[1] | 50–61 km/h | 4–5,5 m | Veepind on vahuvöödiline, tekivad pika perioodiga lained, mille laineharjad murduvad ja moodustavad pikki valle, tuul moodustab lainevahust triipe. | Tuul vilistab kogu taglases, vastu tuult on raske käia. Puutüved õõtsuvad, oksad kalduvad. | |
31–38 mph | ||||||
27–33 kn | 13–19 ft | |||||
13,9–17,1 m/s | ||||||
8 | tormine tuul[2] ehk rajutuul ehk väga kõva tuul[1] | 62–74 km/h | 5,5–7,5 m | Tekivad keskmiselt kõrged pikad suure perioodiga lained, tuul heidab murduvate lainete harjadelt pritsmeid, vahust on moodustunud triibud vastavalt tuule suunale. | Igasugune liikumine vastu tuult on ülimalt raske, autod maanteel liikuvad kõrvale. Puuoksad murduvad. | |
39–46 mph | ||||||
34–40 kn | 18–25 ft | |||||
17,2–20,7 m/s | ||||||
9 | torm | 75–88 km/h | 7–10 m | Meri mühiseb, veepinnasel tekivad kõrged lained, mille harjad mõnikord pöörlevad ümber. Vastavalt tuule suunale on tekkinud tihked vahutriibud, nähtavus hakkab veepritsmete hulga õhus tõttu vähenema. | Tugeva tuule tõttu purunevad mõned ajutised ehitised ja peenikesed puud. Puud murduvad, nendelt murduvad ära mõned oksad. | |
47–54 mph | ||||||
41–47 kn | 23–32 ft | |||||
20,8–24,4 m/s | ||||||
10 | tugev torm | 89–102 km/h | 9–12,5 m | Merel on tugev lainetus, tekivad väga kõrged lained pika rippuva või rulja laineharjaga, merepind muutub vahust valgeks, tekivad kukkuvad lööklained, nähtavus veepritsmete suure hulga tõttu väheneb. | Puud on murdutud või juurtega kitkunud välja, noored puud on kõverdatud. Kehvasti pandud asfalti tükid ja katusekivid lendavad ära. | |
55–63 mph | ||||||
48–55 kn | 29–41 ft | |||||
24,5–28,4 m/s | ||||||
11 | maru | 103–117 km/h | 11,5–16 m | Merel on torm ja selle tõttu tekivad erakordselt kõrged lained, meri on täielikult kaetud suurte tuule suunast sõltuvate vahulaikudega, vahu ja pritsmete tõttu on nähtavus väheneb nullini. | Tekivad laialdased tormikahjustused. Taimkate on parandamatult kahjustatud. Võimalikud on laevatekiehitiste ja tekilaadungi purustused. Katused lähevad katki, teedekate võib täiesti puruneda. | |
64–72 mph | ||||||
56–63 kn | 37–52 ft | |||||
28,5–32,6 m/s | ||||||
12 | orkaan | ≥ 118 km/h | ≥ 14 m | Merel on tekkinud hiiglased lained. Õhk on täis veetolmust ja pritsmetest, meri on üleni valge ja hooti viskab kõrgele pritsmeid, nähtavus on nulli juures. | Taimkate on parandamatult kahjustatud, metsad laastatud katastroofilised. Laialdased purustused ehitistel, mõned aknad lähevad katki, rändmajad ning halvasti rajatud varikatused ja küünid on kahjustanud. Üleujutused jm. loodusõnnetused. | |
≥ 73 mph | ||||||
≥ 64 kn | ≥ 46 ft | |||||
≥ 32,7 m/s |
Allikad
- Tuulekiiruse skaala miksike.ee lehel
- Beauforti skaala Emajõe Nupuklubi kodulehel
- A.Kallis. Tuuleskaala suur juubel, Maaleht, 29.06.2006
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Emajõe Nupuklubi koduleht
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Tuule tugevus pallides Ilm.ee kodulehel, 28.01.2007
- ↑ Laine kõrgust mõjutavad mitmed tegurid: mere sügavus, merepõhja profiil ning kui kaua tuul on sellelt suunalt puhunud. Et rannikualad kaitsevad tuule eest, siis võib siinseid ligikaudseid lainekõrgusi kohata avamerel.
- ↑ Tuulekiiruse skaala, Miksike.ee