Keemia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Nixdorf
1. rida: 1. rida:
''See artikkel annab lühiülevaate keemiast;keemiaga seotud mõistete leidmiseks vaata [[keemia mõisteid]].''
----
'''Keemia''' on [[teadusharu]], mis käsitleb [[keemiline aine|aine]]te koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemiat võib ka defineerida kui [[füüsika]] osa, mis uurib [[väliselektronkiht]]i.

Keemia põhiharud on [[anorgaaniline keemia|anorgaaniline]], [[orgaaniline keemia|orgaaniline]], [[füüsikaline keemia|füüsikaline]] ja [[analüütiline keemia]].

==Keemia ajalugu==
Keemia on alguse saanud avastusest, et [[tuli|tule]] mõjul võib üks aine muunduda teiseks.

[[Vana-Egiptus|Egiptuses]], [[Hiina|Hiinas]] ja [[India|Indias]] osati juba mitu tuhat aastat eKr [[metallide sulatamine|sulatada]] [[maak]]idest [[metall]]e ning valmistada nende [[sulam]]eid, klaasi ja emaili.

[[Keskaeg|Keskajal]] püüdis [[alkeemia]] avastada [[tarkade kivi]] (millega loodeti väheväärtuslikke metalle [[kuld|kullaks]] muuta, leida [[universaalne lahusti|universaalset lahustit]] ning valmistada [[nooruse eliksiir]]i.

Murrang keemia arengus toimus [[16. sajand]]il, kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid. Tekkis [[iatrokeemia]], mis põhjendas haigusi mõne [[element|elemendi]] vähesuse või liigsusega [[organism]]is. Laienes keemia rakendamine tööstuses.

Lõplikult vääras [[alkeemia]] seisukohad [[1710]] tekkinud [[flogiston]]iteooria: arvati, et ainest eraldub [[oksüdatsioon|oksüdeerumisel]] ([[põlemine|põlemisel]]) ja ainega liitub [[reduktsioon (keemia)|redutseerumisel]] flogiston (tuleaine).

Flogistoniteooria hääbus alles [[18. sajand]]i teisel poolel, kui hakati rakendama [[kvantitatiivsed uurimismeetodid|kvantitatiivseid uurimismeetodeid]]. Võeti kasutusele [[aatommass]]i ([[aatomkaal]]u) mõiste, keemiliste elementide tähistamise süsteem ning uus keemiaterminoloogia, esitati [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste ühendite]] struktuuri teooria põhiseisukohad, avastati [[perioodilisusseadus]] ja koostati [[keemiliste elementide perioodilisussüsteem]].

[[19. sajand]]i teisel poolel hakkas arenema [[füüsikaline keemia]].

Aatomiteooria alusel tekkis [[20. sajand]]i alguses nüüdisaegne [[teoreetiline keemia]]. Eriti hoogsasti on viimasel ajal edenenud füüsika ja bioloogiaga piirnevad teadusalad [[biokeemia]] ja [[keemiline füüsika]].

==Loendid==
*[[Keemikute loend]]
*[[Keemiliste elementide loend]]
*[[Keemiliste ainete loend]]
*[[Sulamite loend]]

==Vaata ka==
*[[Keemia mõisteid]]

{{täienda}}

[[Kategooria:Keemia| Keemia]]

[[af:Chemie]]
[[als:Chemie]]
[[ar:كيمياء]]
[[an:Quimica]]
[[ast:Química]]
[[id:Kimia]]
[[ms:Kimia]]
[[bn:রসায়ন]]
[[su:Kimia]]
[[bs:Hemija]]
[[br:Kimiezh]]
[[bg:Химия]]
[[ca:Química]]
[[cs:Chemie]]
[[co:Chimica]]
[[cy:Cemeg]]
[[da:Kemi]]
[[de:Chemie]]
[[el:Χημεία]]
[[en:Chemistry]]
[[es:Química]]
[[eo:Kemio]]
[[eu:Kimika]]
[[fa:شیمی]]
[[fo:Evnafrøði]]
[[fr:Chimie]]
[[fy:Skiekunde]]
[[fur:Chimiche]]
[[ga:Ceimic]]
[[gd:Duileolachd]]
[[gl:Química]]
[[ko:화학]]
[[hi:रसायन शास्त्र]]
[[hr:Kemija]]
[[io:Kemio]]
[[ia:Chimia]]
[[ie:Chimie]]
[[os:Хими]]
[[is:Efnafræði]]
[[it:Chimica]]
[[he:כימיה]]
[[kn:ರಸಾಯನಶಾಸ್ತ್ರ]]
[[ka:ქიმია]]
[[csb:Chemijô]]
[[ku:Kîmya]]
[[lad:Kemika]]
[[la:Chemica]]
[[lv:Ķīmija]]
[[lb:Chimie]]
[[lt:Chemija]]
[[li:Sjemie]]
[[hu:Kémia]]
[[mk:Хемија]]
[[mi:Mātauranga matū]]
[[mr:रसायनशास्त्र]]
[[mn:Хими]]
[[nl:Scheikunde]]
[[ja:化学]]
[[no:Kjemi]]
[[nn:Kjemi]]
[[oc:Quimia]]
[[pa:ਰਸਾਇਣ ਵਿਗਿਆਨ]]
[[nds:Chemie]]
[[pl:Chemia]]
[[pt:Química]]
[[ro:Chimie]]
[[ru:Химия]]
[[sq:Kimia]]
[[simple:Chemistry]]
[[sk:Chémia]]
[[sl:Kemija]]
[[sr:Хемија]]
[[fi:Kemia]]
[[sv:Kemi]]
[[tl:Kimika]]
[[tt:Ximiä]]
[[te:రసాయన శాస్త్రము]]
[[th:เคมี]]
[[vi:Hóa học]]
[[tr:Kimya]]
[[uk:Хімія]]
[[vo:Kiemav]]
[[zh:化学]]

Redaktsioon: 23. veebruar 2006, kell 11:38

See artikkel annab lühiülevaate keemiast;keemiaga seotud mõistete leidmiseks vaata keemia mõisteid.


Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemiat võib ka defineerida kui füüsika osa, mis uurib väliselektronkihti.

Keemia põhiharud on anorgaaniline, orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia.

Keemia ajalugu

Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks.

Egiptuses, Hiinas ja Indias osati juba mitu tuhat aastat eKr sulatada maakidest metalle ning valmistada nende sulameid, klaasi ja emaili.

Keskajal püüdis alkeemia avastada tarkade kivi (millega loodeti väheväärtuslikke metalle kullaks muuta, leida universaalset lahustit ning valmistada nooruse eliksiiri.

Murrang keemia arengus toimus 16. sajandil, kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid. Tekkis iatrokeemia, mis põhjendas haigusi mõne elemendi vähesuse või liigsusega organismis. Laienes keemia rakendamine tööstuses.

Lõplikult vääras alkeemia seisukohad 1710 tekkinud flogistoniteooria: arvati, et ainest eraldub oksüdeerumisel (põlemisel) ja ainega liitub redutseerumisel flogiston (tuleaine).

Flogistoniteooria hääbus alles 18. sajandi teisel poolel, kui hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Võeti kasutusele aatommassi (aatomkaalu) mõiste, keemiliste elementide tähistamise süsteem ning uus keemiaterminoloogia, esitati orgaaniliste ühendite struktuuri teooria põhiseisukohad, avastati perioodilisusseadus ja koostati keemiliste elementide perioodilisussüsteem.

19. sajandi teisel poolel hakkas arenema füüsikaline keemia.

Aatomiteooria alusel tekkis 20. sajandi alguses nüüdisaegne teoreetiline keemia. Eriti hoogsasti on viimasel ajal edenenud füüsika ja bioloogiaga piirnevad teadusalad biokeemia ja keemiline füüsika.

Loendid

Vaata ka