Mereline paraskliima: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. juuli 2010, kell 19:04

Merelise paraskliima kliimadiagramm (Plymouth, Suurbritannia)

Mereline paraskliima ehk parasvöötme mereline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi paraskliima alamtüüp, mis kujuneb paraskliimavöötmes ookeanide kohal ja mandrite läänerannikutel.

Sellele kliimale on iseloomulikud positiivsed aasta keskmised õhutemperatuurid ning väike ööpäevane ja aastane õhutemperatuuride amplituud. Aastane õhutemperatuuri miinimum ja maksimum on kuu võrra hiljem (vastavalt põhjapoolkeral veebruaris ja augustis, lõunapoolkeral vastupidi) kui mandrilise kliimaga piirkondades. Selle põhjuseks on vee suur soojusmahtuvus.

Talv on pehme, sest vesi jahtub aeglaselt ja õhku eraldatakse suve jooksul saadud soojust. Soojust eraldub ka sademete tekkimisel ja seetõttu on tavaliselt õhutemperatuur üle null kraadi. Talvel sajab enamasti lörtsi ja seetõttu on lumikate õhuke või seda ei tekigi.

Suvi on jahe ja vihmane, sest talve jooksul jahtunud vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Jahedamat õhku kandub ka ookeanidelt rannikule.

Merelisele paraskliimale on iseloomulikud suur õhuniiskus ja sademete hulk. Tsüklonaalse tegevusega kaasnevad frondid põhjustavad suurt pilvisust ning seetõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Lääneranniku kliimat mõjutavad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku.

Mereline paraskliima on levinud põhjapoolkeral (Põhja-Ameerika ja Euraasia läänerannikul ning Vaikse ja Atlandi ookeani vastavatel laiuskraadidel) ja lõunapoolkeral (Vaikse, Atlandi ja India ookeani vastavatel laiuskraadidel).

Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastavad merelisele paraskliimale kliimatüübid Cfb ja Cfc.

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Mereline paraskliima''' ehk '''parasvöötme mereline kliima''' on [[Alissovi kliimaklassifikatsioon]]i järgi [[paraskliima]] alamtüüp, mis kujuneb [[parasvööde|paraskliimavöötmes]] [[ookean]]ide kohal ja [[manner|mandrite]] läänerannikutel.
-Sellele kliimale on iseloomulikud positiivsed [[aasta keskmine õhutemperatuur|aasta keskmised õhutemperatuurid]] ning väike ööpäevane ja aastane õhutemperatuuride [[amplituud]]. Aastased õhutemperatuuri miinimum ja maksimum on kuu võrra hiljem (vastavalt põhjapoolkeras [[veebruar]]is ja [[august]]is, lõunapoolkeras vastupidi), kui mandrilise kliimaga piirkondades. Selle põhjuseks on vee kõrge soojusmahtuvus.
+Sellele kliimale on iseloomulikud positiivsed [[aasta keskmine õhutemperatuur|aasta keskmised õhutemperatuurid]] ning väike ööpäevane ja aastane õhutemperatuuride [[amplituud]]. Aastane õhutemperatuuri miinimum ja maksimum on kuu võrra hiljem (vastavalt põhjapoolkeral [[veebruar]]is ja [[august]]is, lõunapoolkeral vastupidi) kui mandrilise kliimaga piirkondades. Selle põhjuseks on vee suur soojusmahtuvus.
-[[Talv]] on pehme, sest [[vesi]] jahtub aeglaselt ja õhku eraldatakse suve jooksul saadetud [[soojus]]t. Samuti soojust eraldub sademete tekkimisel ja selle tõttu on tavaliselt õhutemperatuur üle nulli kraadi. Talvel sajab enamasti [[lörts]]i ja sellepärast [[lumikate]] on õhuke või üldse ei teki.
+[[Talv]] on pehme, sest [[vesi]] jahtub aeglaselt ja õhku eraldatakse suve jooksul saadud [[soojus]]t. Soojust eraldub ka sademete tekkimisel ja seetõttu on tavaliselt õhutemperatuur üle null kraadi. Talvel sajab enamasti [[lörts]]i ja seetõttu on [[lumikate]] õhuke või seda ei tekigi.
-[[Suvi]] on jahe ja vihmane, sest talve jooksul jahtunud vesi soeneb aeglasemalt kui [[maismaa]]. Samuti kandub jahedamat õhku ookeanidelt rannikule.
+[[Suvi]] on jahe ja vihmane, sest talve jooksul jahtunud vesi soojeneb aeglasemalt kui [[maismaa]]. Jahedamat õhku kandub ka ookeanidelt rannikule.
-Merelisele paraskliimale on iseloomulikud suured [[õhuniiskus]] ja [[sademete hulk]]. Tsüklonaalse tegevusega kaasnevad [[atmosfäärifront|frondid]] põhjustavad suurt [[pilvisus]]t ning selle tõttu [[pilv]]ed varjutavad tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Läänerannikute kliimale mõjutavad [[läänetuuled]], mis toovad ookeanidelt niisket õhku.
+Merelisele paraskliimale on iseloomulikud suur [[õhuniiskus]] ja [[sademete hulk]]. Tsüklonaalse tegevusega kaasnevad [[atmosfäärifront|frondid]] põhjustavad suurt [[pilvisus]]t ning seetõttu varjutavad [[pilv]]ed tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Lääneranniku kliimat mõjutavad [[läänetuuled]], mis toovad ookeanidelt niisket õhku.
-Mereline paraskliima on levinud [[põhjapoolkera]]l ([[Põhja-Ameerika]] ja [[Euraasia]] läänerannikutel ning [[Vaikne ookean|Vaikse]] ja [[Atlandi ookean]]i vastavatel [[laiuskraad]]idel) ja [[lõunapoolkera]]l (Vaikse, Atlandi ja [[India ookean]]i vastavatel laiuskraadidel).
+Mereline paraskliima on levinud [[põhjapoolkera]]l ([[Põhja-Ameerika]] ja [[Euraasia]] läänerannikul ning [[Vaikne ookean|Vaikse]] ja [[Atlandi ookean]]i vastavatel [[laiuskraad]]idel) ja [[lõunapoolkera]]l (Vaikse, Atlandi ja [[India ookean]]i vastavatel laiuskraadidel).
-[[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi vastavad merelisele paraskliimale [[Cfb (kliimatüüp)|Cfb]] ja [[Cfc (kliimatüüp)|Cfc]].
+[[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi vastavad merelisele paraskliimale kliimatüübid [[Cfb (kliimatüüp)|Cfb]] ja [[Cfc (kliimatüüp)|Cfc]].
 [[Kategooria:Kliimatüübid]]