Asutav Kogu: erinevus redaktsioonide vahel
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: ro:Adunarea Constituantă Estonă |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib Eesti esindusorganist; Prantsusmaa Asutava Kogu kohta vaata artiklit [[Asutav Kogu (Prantsusmaa)]]; Venemaa Asutava Kogu kohta vaata artiklit [[Asutav Kogu (Venemaa)]]; teiste riikide samanimeliste organite kohta vaata lehekülge [[Asutav Kogu (täpsustus)]].}} |
{{See artikkel| räägib Eesti esindusorganist; Prantsusmaa Asutava Kogu kohta vaata artiklit [[Asutav Kogu (Prantsusmaa)]]; Venemaa Asutava Kogu kohta vaata artiklit [[Asutav Kogu (Venemaa)]]; Saksamaa Asutava kogu kohta [[Asutav Kogu (Saksamaa)]]; teiste riikide samanimeliste organite kohta vaata lehekülge [[Asutav Kogu (täpsustus)]].}} |
||
[[Pilt:EstConstAssmb.jpg|thumb|250px|Asutava Kogu avaistung 23. aprillil 1919]] |
[[Pilt:EstConstAssmb.jpg|thumb|250px|Asutava Kogu avaistung 23. aprillil 1919]] |
||
'''Asutav Kogu''' ('''Eesti Asutav Kogu''') oli [[Eesti]] rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ ([[parlament]]) [[23. aprill]]ist [[1919]] kuni [[20. detsember|20. detsembrini]] [[1920]]. Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. [[Istungjärk]]e oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85. |
'''Asutav Kogu''' ('''Eesti Asutav Kogu''') oli [[Eesti]] rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ ([[parlament]]) [[23. aprill]]ist [[1919]] kuni [[20. detsember|20. detsembrini]] [[1920]]. Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. [[Istungjärk]]e oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85. |
Redaktsioon: 8. juuli 2010, kell 12:17
See artikkel räägib Eesti esindusorganist; Prantsusmaa Asutava Kogu kohta vaata artiklit Asutav Kogu (Prantsusmaa); Venemaa Asutava Kogu kohta vaata artiklit Asutav Kogu (Venemaa); Saksamaa Asutava kogu kohta Asutav Kogu (Saksamaa); teiste riikide samanimeliste organite kohta vaata lehekülge Asutav Kogu (täpsustus). |
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85.
Valimised ja koosseis
- Pikemalt artiklis Asutava Kogu valimised
Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid (Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei). Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% valimisőiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.)
120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 pőllumeest, 3 őpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliőpilast ja teiste elualade esindajaid. Saadikute hulgas oli 7 naist.
Tegevus
8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused.
Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid
- Otto Strandman (8. mai – 18. november 1919);
- Jaan Tõnisson (18. november 1919 – 26. oktoober 1920);
- Ants Piip (26. oktoober – 25. jaanuar 1921).
19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi.
4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord.
10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad.
13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping.
15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril.
27. - 29. novembril toimusid I Riigikogu valimised.
Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 800 seaduse.
Asutava Kogu tegevus lõppes 20. detsembril 1920. a, mil ametisse astus I Riigikogu.
Eesti Asutava Kogu liikmed
Juhatus
Esimees – August Rei
I abiesimees – Lui Olesk (23. aprill – 10. oktoober 1919)
I abiesimees – Julius Seljamaa (10. oktoober 1919 – 4. jaanuar 1921)
II abiesimees – Aadu Birk (23. aprill – 10. oktoober 1919)
II abiesimees – Jakob Westholm (10. oktoober 1919 – 4. jaanuar 1921)
Sekretär – Hans Martna
I abisekretär – August Jürima
II abisekretär – Hugo Raudsepp
Liikmed
- Juhan Mihkel Ainson
- Jaan Ammermann
- Ado Anderkopp
- Alma Anvelt-Ostra
- August Arras
- Emma Asson-Petersen
- Karl Ast-Rumor
- Alma Ast-Anni
- Robert Astrem
- Marie-Helene Aul
- Eduard Georg Aule
- Karl August Baars
- Adam Bachmann (Randalu)
- Ado Birk
- Eduard Birkenberg
- Max Woldemar Bock
- Christjan Brüller
- Kaarel Eenpalu
- August Ehrlich
- Johan Epner
- Johannes Ernesaks
- Villem Ernits
- Karl Oskar Freiberg
- Julius Grünberg
- Timotheus Grünthal
- Johannes Semper
Nimekiri on pooleli
Kirjandus
- Kes Asutavast Kogust kustutas viimase küünla? - Postimees, 28. veebruar 2009.