Struve geodeetiline kaar

Struve geodeetiline kaar on Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel aastatel 1816–1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel, mis ulatub Musta mere äärest kuni Norra põhjarannikuni.

Kaare pikkus on 2820 km. Loomise ajal ja veel rohkem kui sajand hiljem oli see pikim mõõdetud meridiaankaar. See läbib praeguse Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Moldova ja Ukraina territooriumi.

Kaare moodustanud võrgustik koosnes 258 põhikolmnurgast ja 265 peamisest mõõdupunktist. Algsetest triangulatsioonipunktidest on teadaolevalt säilinud 34; neist neli on Norras, neli Rootsis, kuus Soomes, kaks Venemaal, kolm Eestis, kaks Lätis, kolm Leedus, viis Valgevenes, üks Moldovas ja neli Ukrainas.

Alates 2005. aastast kuulub Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Maailmapärandi hulka kuuluvad punktid

Struve meridiaankaare lõpp-punkti tähistav sammas Norras Hammerfesti vallas

Struve meridiaankaare punkti tähistav sammas Valgevenes Ščekotskis

Struve meridiaankaare punkti tähistav sammas Ukrainas Baranivkas

Norras

• Otspunkt Hammerfesti vallas Fuglenesis (70° 40′ 12″ N, 23° 39′ 48″ E)
• Lille-Raipas Alta vallas (69° 56′ 19″ N, 23° 21′ 37″ E)
• Luvddiidcohkka Guovdageaidnu vallas (69° 39′ 52″ N, 23° 36′ 8″ E)
• Bealjášvárri Guovdageaidnu vallas (69° 1′ 43″ N, 23° 18′ 19″ E)

Rootsis

• Tynnyrilaki Kiruna vallas (68° 15′ 18″ N, 22° 58′ 59″ E)
• Jupukka Pajala vallas (67° 16′ 36″ N, 23° 14′ 35″ E)
• Pullinki Övertorneå vallas (66° 38′ 47″ N, 23° 46′ 55″ E)
• Perävaara Haparanda vallas (66° 1′ 5″ N, 23° 55′ 21″ E)

Soomes

• Stuorrahanoaivi Enontekiö vallas (68° 40′ 57″ N, 22° 44′ 45″ E)
• Aavasaksa Ylitornio vallas (66° 23′ 52″ N, 23° 43′ 31″ E)
• Alatornio kirik Tornios (65° 49′ 48″ N, 24° 9′ 26″ E)
• Oravivuori Korpilahti vallas (61° 55′ 36″ N, 25° 32′ 1″ E)
• Tornikallio Lapinjärvi vallas (60° 42′ 17″ N, 26° 0′ 12″ E)
• Mustaviiri Pyhtää vallas (60° 16′ 35″ N, 26° 36′ 12″ E)

Venemaal

• Mäkinpäällys Suursaarel (60° 4′ 27″ N, 26° 58′ 11″ E)
• Punkt Z Suursaarel (60° 5′ 10″ N, 26° 57′ 38″ E)

Eestis

• Võiveres Väike-Maarja vallas (59° 3′ 28″ N, 26° 20′ 16″ E)
• Simunas Väike-Maarja vallas (59° 2′ 54″ N, 26° 24′ 51″ E)
• Tartu Observatoorium (58° 22′ 44″ N, 26° 43′ 13″ E)

Lätis

• Sausnējas (56° 50′ 24″ N, 25° 38′ 12″ E)
• Jēkabpilsis (56° 30′ 5″ N, 25° 51′ 24″ E)

Leedus

• Gireišiais Rokiškise rajoonis (55° 54′ 9″ N, 25° 26′ 12″ E)
• Meškonyses Vilniuse rajoonis (54° 55′ 51″ N, 25° 19′ 0″ E)
• Paliepiukais Vilniuse rajoonis (54° 38′ 4″ N, 25° 25′ 45″ E)

Valgevenes

• Ciupiškis Ašmiany rajoonis (54° 17′ 30″ N, 26° 2′ 43″ E)
• Łapatys Ščučyni rajoonis (53° 33′ 38″ N, 24° 52′ 11″ E)
• Asoŭnicas Ivanaŭski rajoonis (52° 17′ 22″ N, 25° 38′ 58″ E)
• Ščekotskis Ivanaŭski rajoonis (52° 12′ 28″ N, 25° 33′ 23″ E)
• Laskavičys Ivanaŭski rajoonis (52° 9′ 39″ N, 25° 34′ 17″ E)

Moldovas

• Rudis Soroca maakonnas (48° 19′ 8″ N, 27° 52′ 36″ E)

Ukrainas

• Katerõnivkas Hmelnõtskõi oblastis (49° 33′ 57″ N, 26° 45′ 22″ E )
• Felštõnis Hmelnõtskõi oblastis (49° 19′ 48″ N, 26° 40′ 55″ E )
• Baranivkas Hmelnõtskõi oblastis (49° 8′ 55″ N, 26° 59′ 30″ E )
• Otspunkt Stara Nekrassivkas Odessa oblastis (45° 19′ 54″ N, 28° 55′ 41″ E )

Välislingid

• Kirje UNESCO maailmapärandi lehel
• UNESCO hinnang meridiaankaarele
• Struve-Tenneri meridiaankaar Maaameti lehel
• F.G.W. Struve meridiaanikaar
• Tõnu Viik. 150 aastat Struve meridiaankaare mõõtmisest, Tartu Observatooriumi virtuaalne muuseum
• UNESCO pärand lebab sirelipõõsa varjus, Maaleht, 6. august 2009