Kaltsiit: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
[[Keemiline valem]]: CaCO<sub>3</sub>. |
[[Keemiline valem]]: CaCO<sub>3</sub>. |
||
Kaltsiit on [[värvus]]elt enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. |
Kaltsiit on [[värvus]]elt enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. Kaltsiit on [[Mohsi astmik]]u etalonmineraal – tema [[kõvadus]] on 3. [[Lõhenevus]] on täiuslik, lõheneb [[Romboeeder|romboeedrilisteks]] [[kristall]]ideks. Kristalliseerub [[Trigonaalne süngoonia|trigonaalse süngoonia]] kristallidena. Kristallidel on [[Läige|klaasiläige]]. Puhta kaltsiidi [[erikaal]] on 2,7. Kaltsiidil on tugev [[kaksikmurdumine]]. |
||
Kaltsiit on tavaline ning väga laialt levinud [[mineraal]]. Kaltsiit on [[lubjakivi]] ning [[marmor]]i põhiline koostismineraal. Kaltsiidist koosneb [[allikalubi]], [[Stalaktiit|stalaktiidid]] [[koobas]]tes, [[kriit]], [[travertiin]] jne. Kaltsiiti leidub ka [[tardkivim]]ites, mõnedes [[karbonatiit]]ides on ta peamine mineraal. Samuti esineb kaltsiiti koos [[maakmineraal]]idega ning [[liivakivi]]des [[Tsement (geoloogia)|tsemendina]]. Paljud [[Meri|merelised]] [[organism]]id ehitavad oma koja kaltsiidist või selle [[Polümorfism|polümorfsest]] erimist [[Aragoniit|aragoniidist]]. |
Kaltsiit on tavaline ning väga laialt levinud [[mineraal]]. Kaltsiit on [[lubjakivi]] ning [[marmor]]i põhiline koostismineraal. Kaltsiidist koosneb [[allikalubi]], [[Stalaktiit|stalaktiidid]] [[koobas]]tes, [[kriit]], [[travertiin]] jne. Kaltsiiti leidub ka [[tardkivim]]ites, mõnedes [[karbonatiit]]ides on ta peamine mineraal. Samuti esineb kaltsiiti koos [[maakmineraal]]idega ning [[liivakivi]]des [[Tsement (geoloogia)|tsemendina]]. Paljud [[Meri|merelised]] [[organism]]id ehitavad oma koja kaltsiidist või selle [[Polümorfism|polümorfsest]] erimist [[Aragoniit|aragoniidist]]. |
||
Redaktsioon: 22. veebruar 2006, kell 17:54
Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Keemiline valem: CaCO3.
Kaltsiit on värvuselt enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. Kaltsiit on Mohsi astmiku etalonmineraal – tema kõvadus on 3. Lõhenevus on täiuslik, lõheneb romboeedrilisteks kristallideks. Kristalliseerub trigonaalse süngoonia kristallidena. Kristallidel on klaasiläige. Puhta kaltsiidi erikaal on 2,7. Kaltsiidil on tugev kaksikmurdumine.
Kaltsiit on tavaline ning väga laialt levinud mineraal. Kaltsiit on lubjakivi ning marmori põhiline koostismineraal. Kaltsiidist koosneb allikalubi, stalaktiidid koobastes, kriit, travertiin jne. Kaltsiiti leidub ka tardkivimites, mõnedes karbonatiitides on ta peamine mineraal. Samuti esineb kaltsiiti koos maakmineraalidega ning liivakivides tsemendina. Paljud merelised organismid ehitavad oma koja kaltsiidist või selle polümorfsest erimist aragoniidist.
Kaltsiidi kristallid sarnanevad kvartsi kristallidega, kuid kaltsiit on eristatav kvartsist tuhmima läike ning väiksema kõvaduse poolest. Samuti on kaltsiit hapete toimel lahustuv, kvarts aga mitte. Samamoodi happetestiga saab eristada kaltsiiti ka teisest levinud karbonaatkivimeid moodustavast mineraalist dolomiidist.
Kaltsiidist koosnevaid kivimeid kasutatakse ehitusmaterjalidena, metallurgias, paberitööstuses ja mujal.