Suurvürst: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. veebruar 2006, kell 16:56

Suurvürst (vene keeles великий князь) oli Leedu ja Venemaa sõltumatute valitsejate ajalooline tiitel.

Venemaa

Venemaal kandsid seda tiitlit aastani 1521 sõltumatute osastisvürstiriikide valitsejad. Suurvürstid valitsesid Galiitsia-Volõõnias (1239–1340), Kiievis (879–1169), Vladimir-Suzdalis ja Moskvas.

Peale Vene alade koondumist Moskva Suurvürstiriigi ümber jäi 1521. aastast selle tiitli kasutamise ainuõigus Moskva valitsejatele. 1547 võttis tollane Moskva valitseja Ivan IV endale tiitli "tsaar" (царь), kuid suurvürsti nimetus jäi endiselt osaks valitseja täielikust tiitlist.

Kui 1721 reorganiseeris Peeter I Moskva Suurvürstiriigi Vene Keisririigiks, hakkas valitseja kandma tiitlit "keiser" (император). Ka nüüd säilis suurvürst osana keisri ametlikust tiitlist - "...Kaasani, Astrahani ja Siberi tsaar, Smolenski, Tveri, Vjatka ja teiste maade suurvürst".

Samas hakkas 18. sajandil suurvürsti (ja suurvürstinna) tiitel edasi kanduma ka keisri lastele. Lõplikult kinnitas keisri laste õiguse neid tiitleid kanda keiser Paul I oma määrusega 5. aprillil 1791. Suurvürsti või -vürstinna tiitel osutas sellest ajast peale inimesele, kellel on õigus pretendeerida Venemaa troonile. Samas oli valitsejal õigus suurvürsti tiitel ka tagasi võtta kui seda kandva isiku tegevus oli vastuolus 1791. aasta määruses sätestatud tingimustega.

Leedu

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 === Venemaa ===
-Venemaal kandsid seda tiitlit aastani [[1521]] sõltumatute [[osastisvürstiriik|osastisvürstiriikide]] valitsejad. Suurvürstid valitsesid [[Galiitsia]]s, [[Vladimir]]is, [[Kiiev]]is, [[Suzdal]]is ja [[Moskva]]s.
+Venemaal kandsid seda tiitlit aastani [[1521]] sõltumatute [[osastisvürstiriik|osastisvürstiriikide]] valitsejad. Suurvürstid valitsesid [[Galiitsia-Volõõnia Vürstiriik|Galiitsia-Volõõnias]] ([[1239]]–[[1340]]), [[Kiievi Suurvürstiriik|Kiievis]] ([[879]]–[[1169]]), [[Vladimir-Suzdali Vürstiriik|Vladimir-Suzdalis]] ja [[Moskva Suurvürstiriik|Moskvas]].
-Peale Vene alade koondumist [[Moskva Suurvürstiriik|Moskva Suurvürstiriigi]] ümber jäi 1521. aastast selle tiitli kasutamise ainuõigus Moskva valitsejatele. [[1547]] võttis tollane Moskva valitseja [[Ivan IV]] endale tiitli "[[tsaar]]" (''царь''), kuid suurvürsti nimetus jäi endiselt osaks valitseja täielikust tiitlist.
+Peale Vene alade koondumist Moskva Suurvürstiriigi ümber jäi 1521. aastast selle tiitli kasutamise ainuõigus Moskva valitsejatele. [[1547]] võttis tollane Moskva valitseja [[Ivan IV]] endale tiitli "[[tsaar]]" (''царь''), kuid suurvürsti nimetus jäi endiselt osaks valitseja täielikust tiitlist.
 Kui [[1721]] reorganiseeris [[Peeter I]] Moskva Suurvürstiriigi [[Vene Keisririik|Vene Keisririigiks]], hakkas valitseja kandma tiitlit "[[keiser]]" (''император''). Ka nüüd säilis suurvürst osana keisri ametlikust tiitlist - "...Kaasani, Astrahani ja Siberi tsaar, Smolenski, Tveri, Vjatka ja teiste maade suurvürst".