Daik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Daikid on enamasti vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid [[sill]]idest. See pole siiski daiki definitsiooni seisukohalt oluline, sest hilisemate [[Tektoonilised liikumised|tektooniliste liikumiste]] tulemusena võib daikil olla mistahes orientatsioon. Oluline on see, et daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid, olles neist seega nooremad ([[lõikumissuhete printsiip]]). Samuti on daikid diskordantsed, mis tähendab seda, et nad ei järgi ümbritsevate kivimite [[kildalisus]]t või [[kihilisus]]t, vaid lõikavad neid. |
Daikid on enamasti vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid [[sill]]idest. See pole siiski daiki definitsiooni seisukohalt oluline, sest hilisemate [[Tektoonilised liikumised|tektooniliste liikumiste]] tulemusena võib daikil olla mistahes orientatsioon. Oluline on see, et daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid, olles neist seega nooremad ([[lõikumissuhete printsiip]]). Samuti on daikid diskordantsed, mis tähendab seda, et nad ei järgi ümbritsevate kivimite [[kildalisus]]t või [[kihilisus]]t, vaid lõikavad neid. |
||
Daikid on seotud suurema [[magmakeha]]ga, mis neid toidab. Daikid moodustuvad siis, kui [[magma]] on täitnud lõhed, mis on venituspingete tõttu [[maakoor]]es tekkinud. Pingeid võibki tekitada ülespoole liikuv intrusioon, mis lõhestab teda ümbritsevaid kivimeid, täites lõhed seejärel magmaga. Kui [[Vedelik|vedelat]] magmat sisaldav daik jõuab maapinnale, nimetatakse teda [[lõhevulkaan]]iks. Sellised [[vulkaan]]id on levinud [[ookeani keskahelik]]es. Ka [[Ookeaniline maakoor|ookeanilisest maakoorest]] |
Daikid on seotud suurema [[magmakeha]]ga, mis neid toidab. Daikid moodustuvad siis, kui [[magma]] on täitnud lõhed, mis on venituspingete tõttu [[maakoor]]es tekkinud. Pingeid võibki tekitada ülespoole liikuv intrusioon, mis lõhestab teda ümbritsevaid kivimeid, täites lõhed seejärel magmaga. Kui [[Vedelik|vedelat]] magmat sisaldav daik jõuab maapinnale, nimetatakse teda [[lõhevulkaan]]iks. Sellised [[vulkaan]]id on levinud [[ookeani keskahelik]]es. Ka suur osa [[Ookeaniline maakoor|ookeanilisest maakoorest]] koosneb nn püstdaikide kompleksist. Daikid on reeglina aluselise ehk [[basalt]]se/[[gabro]]idse koostisega. |
||
[[Kategooria:Petroloogia]] |
[[Kategooria:Petroloogia]] |
||
Redaktsioon: 22. veebruar 2006, kell 14:47
Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon.
Daikid on enamasti vertikaalse või pigem vertikaalse kui horisontaalse orientatsiooniga, mis eristab neid sillidest. See pole siiski daiki definitsiooni seisukohalt oluline, sest hilisemate tektooniliste liikumiste tulemusena võib daikil olla mistahes orientatsioon. Oluline on see, et daikid lõikavad neid ümbritsevaid kivimeid, olles neist seega nooremad (lõikumissuhete printsiip). Samuti on daikid diskordantsed, mis tähendab seda, et nad ei järgi ümbritsevate kivimite kildalisust või kihilisust, vaid lõikavad neid.
Daikid on seotud suurema magmakehaga, mis neid toidab. Daikid moodustuvad siis, kui magma on täitnud lõhed, mis on venituspingete tõttu maakoores tekkinud. Pingeid võibki tekitada ülespoole liikuv intrusioon, mis lõhestab teda ümbritsevaid kivimeid, täites lõhed seejärel magmaga. Kui vedelat magmat sisaldav daik jõuab maapinnale, nimetatakse teda lõhevulkaaniks. Sellised vulkaanid on levinud ookeani keskahelikes. Ka suur osa ookeanilisest maakoorest koosneb nn püstdaikide kompleksist. Daikid on reeglina aluselise ehk basaltse/gabroidse koostisega.