Struve geodeetiline kaar: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 81. rida: | 81. rida: | ||
* [http://whc.unesco.org/en/list/1187 Kirje UNESCO maailmapärandi lehel] |
* [http://whc.unesco.org/en/list/1187 Kirje UNESCO maailmapärandi lehel] |
||
* [http://whc.unesco.org/archive/advisory_body_evaluation/1187.pdf UNESCO hinnang meridiaankaarele] |
* [http://whc.unesco.org/archive/advisory_body_evaluation/1187.pdf UNESCO hinnang meridiaankaarele] |
||
* [http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=239 Struve-Tenneri meridiaankaar Maaameti lehel] |
|||
* [[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]]. [http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?struvemeridiaankaar.htm 150 aastat Struve meridiaankaare mõõtmisest], Tartu Observatooriumi virtuaalne muuseum |
* [[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]]. [http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?struvemeridiaankaar.htm 150 aastat Struve meridiaankaare mõõtmisest], Tartu Observatooriumi virtuaalne muuseum |
||
* [http://www.aai.ee/muuseum/Reprints/HTML/index.html?f_g_w_struvemeridiaanikaar.htm F.G.W. Struve meridiaanikaar] |
* [http://www.aai.ee/muuseum/Reprints/HTML/index.html?f_g_w_struvemeridiaanikaar.htm F.G.W. Struve meridiaanikaar] |
||
Redaktsioon: 4. juuli 2010, kell 23:53
Struve geodeetiline kaar on Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel aastatel 1816–1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel, mis ulatub Musta mere äärest kuni Norra põhjarannikuni.
Kaare pikkus on 2820 km. Loomise ajal ja veel rohkem kui sajand hiljem oli see pikim mõõdetud meridiaankaar.[1] See läbib praeguse Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Moldova ja Ukraina territooriumi.
Kaare moodustanud võrgustik koosnes 258 põhikolmnurgast ja 265 peamisest mõõdupunktist. Algsetest triangulatsioonipunktidest on teadaolevalt säilinud 34; neist neli on Norras, neli Rootsis, kuus Soomes, kaks Venemaal, kolm Eestis, kaks Lätis, kolm Leedus, viis Valgevenes, üks Moldovas ja neli Ukrainas.[1]
Alates 2005. aastast kuulub Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Maailmapärandi hulka kuuluvad punktid
Norras
- Otspunkt Hammerfesti vallas Fuglenesis (70° 40′ 12″ N, 23° 39′ 48″ E)
- Lille-Raipas Alta vallas (69° 56′ 19″ N, 23° 21′ 37″ E)
- Luvddiidcohkka Guovdageaidnu vallas (69° 39′ 52″ N, 23° 36′ 8″ E)
- Bealjášvárri Guovdageaidnu vallas (69° 1′ 43″ N, 23° 18′ 19″ E)
Rootsis
- Tynnyrilaki Kiruna vallas (68° 15′ 18″ N, 22° 58′ 59″ E)
- Jupukka Pajala vallas (67° 16′ 36″ N, 23° 14′ 35″ E)
- Pullinki Övertorneå vallas (66° 38′ 47″ N, 23° 46′ 55″ E)
- Perävaara Haparanda vallas (66° 1′ 5″ N, 23° 55′ 21″ E)
Soomes
- Stuorrahanoaivi Enontekiö vallas (68° 40′ 57″ N, 22° 44′ 45″ E)
- Aavasaksa Ylitornio vallas (66° 23′ 52″ N, 23° 43′ 31″ E)
- Alatornio kirik Tornios (65° 49′ 48″ N, 24° 9′ 26″ E)
- Oravivuori Korpilahti vallas (61° 55′ 36″ N, 25° 32′ 1″ E)
- Tornikallio Lapinjärvi vallas (60° 42′ 17″ N, 26° 0′ 12″ E)
- Mustaviiri Pyhtää vallas (60° 16′ 35″ N, 26° 36′ 12″ E)
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
-
Struve meridiaankaare punkti tähistav sammas Valgevenes Štšekotskis -
Struve meridiaankaare punkti tähistav sammas Ukrainas Baranivkas
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Struve geodeetiline kaar |
Viited
Välislingid
- Kirje UNESCO maailmapärandi lehel
- UNESCO hinnang meridiaankaarele
- Struve-Tenneri meridiaankaar Maaameti lehel
- Tõnu Viik. 150 aastat Struve meridiaankaare mõõtmisest, Tartu Observatooriumi virtuaalne muuseum
- F.G.W. Struve meridiaanikaar
- UNESCO pärand lebab sirelipõõsa varjus, Maaleht, 6. august 2009