Struve geodeetiline kaar: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Kaare pikkus on 2820 km. Loomise ajal ja veel rohkem kui sajand hiljem oli see pikim mõõdetud meridiaankaar.<ref name="unesco">http://whc.unesco.org/archive/advisory_body_evaluation/1187.pdf</ref> See läbib praeguse [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]], [[Venemaa]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Valgevene]], [[Moldova]] ja [[Ukraina]] territooriumi. |
Kaare pikkus on 2820 km. Loomise ajal ja veel rohkem kui sajand hiljem oli see pikim mõõdetud meridiaankaar.<ref name="unesco">http://whc.unesco.org/archive/advisory_body_evaluation/1187.pdf</ref> See läbib praeguse [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]], [[Venemaa]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Valgevene]], [[Moldova]] ja [[Ukraina]] territooriumi. |
||
Kaare moodustanud võrgustik koosnes 258 põhikolmnurgast ja 265 peamisest mõõdupunktist. Algsetest triangulatsioonipunktidest on teadaolevalt säilinud 34; neist neli on Norras, neli Rootsis, kuus Soomes, |
Kaare moodustanud võrgustik koosnes 258 põhikolmnurgast ja 265 peamisest mõõdupunktist. Algsetest triangulatsioonipunktidest on teadaolevalt säilinud 34; neist neli on Norras, neli Rootsis, kuus Soomes, kaks Venemaal, kolm Eestis, kaks Lätis, kolm Leedus, viis Valgevenes, üks Moldovas ja neli Ukrainas.<ref name="unesco"/> |
||
Alates [[2005]]. aastast kuulub Struve geodeetiline kaar [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. |
Alates [[2005]]. aastast kuulub Struve geodeetiline kaar [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. |
||
Redaktsioon: 4. juuli 2010, kell 23:45
Struve geodeetiline kaar on Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel aastatel 1816–1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel, mis ulatub Musta mere äärest kuni Norra põhjarannikuni.
Kaare pikkus on 2820 km. Loomise ajal ja veel rohkem kui sajand hiljem oli see pikim mõõdetud meridiaankaar.[1] See läbib praeguse Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Moldova ja Ukraina territooriumi.
Kaare moodustanud võrgustik koosnes 258 põhikolmnurgast ja 265 peamisest mõõdupunktist. Algsetest triangulatsioonipunktidest on teadaolevalt säilinud 34; neist neli on Norras, neli Rootsis, kuus Soomes, kaks Venemaal, kolm Eestis, kaks Lätis, kolm Leedus, viis Valgevenes, üks Moldovas ja neli Ukrainas.[1]
Alates 2005. aastast kuulub Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Maailmapärandi hulka kuuluvad punktid
Norras
- Otspunkt Hammerfesti vallas Fuglenesis (70° 40′ 12″ N, 23° 39′ 48″ E)
- Lille-Raipas Alta vallas (69° 56′ 19″ N, 23° 21′ 37″ E)
- Luvddiidcohkka Guovdageaidnu vallas (69° 39′ 52″ N, 23° 36′ 8″ E)
- Bealjášvárri Guovdageaidnu vallas (69° 1′ 43″ N, 23° 18′ 19″ E)
Rootsis
- Tynnyrilaki Kiruna vallas (68° 15′ 18″ N, 22° 58′ 59″ E)
- Jupukka Pajala vallas (67° 16′ 36″ N, 23° 14′ 35″ E)
- Pullinki Övertorneå vallas (66° 38′ 47″ N, 23° 46′ 55″ E)
- Perävaara Haparanda vallas (66° 1′ 5″ N, 23° 55′ 21″ E)
Soomes
- Stuorrahanoaivi Enontekiö vallas (68° 40′ 57″ N, 22° 44′ 45″ E)
- Aavasaksa Ylitornio vallas (66° 23′ 52″ N, 23° 43′ 31″ E)
- Alatornio kirik Tornios (65° 49′ 48″ N, 24° 9′ 26″ E)
- Oravivuori Korpilahti vallas (61° 55′ 36″ N, 25° 32′ 1″ E)
- Tornikallio Lapinjärvi vallas (60° 42′ 17″ N, 26° 0′ 12″ E)
- Mustaviiri Pyhtää vallas (60° 16′ 35″ N, 26° 36′ 12″ E)
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited
Välislingid
- Kirje UNESCO maailmapärandi lehel
- UNESCO hinnang meridiaankaarele
- Tõnu Viik. 150 aastat Struve meridiaankaare mõõtmisest, Tartu Observatooriumi virtuaalne muuseum
- F.G.W. Struve meridiaanikaar
- UNESCO pärand lebab sirelipõõsa varjus, Maaleht, 6. august 2009