Batu-khaan

Batu-khaan (umbes 1205 – 1255) oli mongoli valitseja ja Kuldhordi rajaja. Ta oli Tšingis-khaani pojapoeg.

Mongolite sõjakäik Venemaale

1235. aastal asus arvatavasti 20 000 - 40 000 meheline mongolite sõjavägi Karakorumist teele, liikudes tärkava rohu järel läbi praeguse Kasahstani, edasi üle Volga jõe ja hävitas järgmisel aastal Volga bulgarite riigi. Eelneva mongolitse sõjakäigu ajal olid bulgarid mongolite väge peale Volga ületamist 1223. aastal (peale võidukat Kalka lahingut) rünnanud ning võitnud.

1237. aastal alustasid mongolid rüüsteretke Venemaale ja vallutasid esmalt Rjazani linna. Samal aastal põletati maha ka Moskva ja Kolomna. Veebruaris 1238 piirati sisse Vladimiri linn, mis kolme päeva pärast vallutati ja maha põletati. Seejärel jagas Batu-khaan oma väe osadeks, mis hävitasid veel 14 vene linna, sealhulgas Tveri ja Rostovi. 1238. aastal käis ta Krimmis ja Mordvas rüüsteretkel, et kindlustada tagala enne retke polovetside peale, kes said varjupaika Ungaris. 1239. aastal vallutasid mongoli väed Kiievi.

Mongolite rüüsteretkest jäid puutumata need vene vürstiriigid, kes ei osalenud Kalka laingus polovetside ja merkiidide liitlastena, v.a. need vürstiriigid, millest pidi läbi minema. Paljud vene linnad maksid mongolitele ja pääsesid vallutamisest.

Mongolite sõjakäik Euroopasse

Edasi tungisid Batu-khaani väed kolmes osas Euroopasse. Üks osa vallutas Poola purustades Sileesia hertsogi ja Saksa ordu ühendväed. Teine osa ületas Karpaadid ja kolmas osa liikus Doonau kallast mööda Ungarisse, kus purustas 1241. aasta aprillis Muhi lahingus Ungari kuninga Béla IV väed. 1242. aasta alguses tungisid Batu-khaani väed Austriasse ja Dalmaatsiasse. Mongolite väes võtsid osa ka värvatud liitlasväed Venest ning alistatud stepirahvastest.

1242. aasta alguseks olid Batu-khaan ja väepealik Subutei retke eesmärgi täitnud- polovetsid (kes võtsid enda hulka mongolite verivaenlased merkiidid) olid purustatud ning kadusid edaspidi ajaloost. Samas jõudis Batu-khaanini teade suurkhaan Ugedei surmast, ning mongolid otsustasid kiiresti lahkuda.Batu-khaanile jäi asutatud Kuldhordi vaid 1000-4000 mongoli sõjameest. Teised mongolitest koosnevad väed pöördusid tagasi.

Batu-khaani konflikt järgmise suurkhaani Güyük-khaaniga sundis teda otsima liitlast Venemaalt. Selleks sai Aleksander Nevski, kes mongolite abiga sai ellu viia oma poliitilisi ambitsioone Venemaa osas. Peale mongolite 1237-38 a rüüsteretke tungisid mongolid järgmisel korral Põhja-Venemaale alles Aleksander Nevski kutsel tema poliitiliste vastaste kõrvaldamiseks. Sõlmitud lepingu järgi hakati Kuldhordile maksma aitamise eest maksu, mis hiljem muutus juba Kuldordi poolt nõudeks.

1242. aastal rajas ta Volga alamjooksule oma pealinna Sarai. Pärast Batu-khaani surma sai Kuldhordi valitsejaks tema poeg Sartak, kes jätkas Batu poliitikat olles Aleksander Nevski liitlane.