Tõnisepäev: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk siis 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega. |
Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk siis 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega. |
||
Tõnisepäeva tähistatakse Püha Antoniuse auks(eestlastele Tõnn) |
|||
Ta elas erakuna Egiptuses(u.250-u.356) |
|||
Teda kutsuti headuse-ja valguse toojaks |
|||
Redaktsioon: 20. veebruar 2006, kell 21:01
Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918).
Tõnisepäev on nime saanud katoliikluse aegadel Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab.
Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima.
Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk siis 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.