Friedeli-Craftsi reaktsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
8. rida: 8. rida:
::ArH + RCOCl (AlCl<sub>3</sub>) → ArCOR + HCl (atsüülimine),
::ArH + RCOCl (AlCl<sub>3</sub>) → ArCOR + HCl (atsüülimine),


kus Ar on [[arüülrühm]] ja R on [[alküülrühm]].
kus Ar on [[arüülrühm]] ja R on [[alküülrühm]]. Friedeli-Craftsi reaktsioonis viiakse [[substraat|substraadi]] [[aromaatsed ühendid|aromaatsesse]] tuuma ühe (või enama) [[vesinik]]u [[aatom]]i asemele [[alküülrühm]] või [[atsüülrühm]].


Seda meetodit rakendasid esmakordselt 1877. a Charles Friedel ja James Crafts.
Seda meetodit rakendasid esmakordselt 1877. a Charles Friedel ja James Crafts.


Tänapäeval on Friedel–Craftsi reaktsiooni mõiste laienenud paljudele keemilistele protsessidele, milles [[happeline katalüsaator|happelise katalüsaatori]] osalusel viiakse [[substraat|substraadi]] aromaatsesse tuuma ühe (või enama) [[vesinik]]u [[aatom]]i asemele kas [[alküülrühm]] (nimetatakse [[Friedeli–Craftsi alküülimine]]) või [[atsüülrühm]] (nimetatakse [[Friedeli–Craftsi atsüülimine]]).
Tänapäeval on Friedel–Craftsi reaktsiooni mõiste laienenud paljudele [[orgaaniline reaktsioon|keemilistele protsessidele]], milles [[happeline katalüsaator|happelise katalüsaatori]] osalusel viiakse [[substraat|substraadi]] aromaatsesse tuuma ühe (või enama) [[vesinik]]u [[aatom]]i asemele kas [[alküülrühm]] (nimetatakse [[Friedeli–Craftsi alküülimine]]) või [[atsüülrühm]] (nimetatakse [[Friedeli–Craftsi atsüülimine]]).


Märkus: Kirjanduses on kasutatud ka mõistet alifaatne Friedeli-Craftsi reaktsioon, mille puhul toimub happelise katalüsaatori toimel reagendi liitumine alifaatse (mittearomaatse) [[kaksikside]]mega ühendile – realiseerub see katioonse [[telomerisatsioon]]i mehhanismi kaudu.
Märkus: Kirjanduses on kasutatud ka mõistet alifaatne Friedeli-Craftsi reaktsioon, mille puhul toimub happelise katalüsaatori toimel reagendi liitumine [[alifaatsed ühendid|alifaatse]] (mittearomaatse) [[kaksikside]]mega ühendile – realiseerub see [[karbokatioonid|katioonse]] [[telomerisatsioon]]i mehhanismi kaudu.


==Friedeli–Craftsi reaktsioonide mehhanism==
==Friedeli–Craftsi reaktsioonide mehhanism==
28. rida: 28. rida:
* [AlCl<sub>4</sub>]<sup>&minus;</sup> + Н<sup>+</sup> → HCl + AlCl<sub>3</sub>
* [AlCl<sub>4</sub>]<sup>&minus;</sup> + Н<sup>+</sup> → HCl + AlCl<sub>3</sub>


Friedel–Craftsi reaktsioonide kasutamine on oluliselt piiratud, kui substraadi aromaatses tuumas on [[elektrono-akseptoorne rühm]] (näiteks –NO<sub>2</sub>) või [[Lewise hape|Lewise happega]] seonduvad rühmad (-OH, -NH<sub>2</sub>)
Friedel–Craftsi reaktsioonide kasutamine on oluliselt piiratud, kui [[substraat|substraadi]] [[aromaatsed ühendid|aromaatses]] tuumas on [[elektrono-akseptoorne rühm]] (näiteks –NO<sub>2</sub>) või [[Lewise hape|Lewise happega]] seonduvad rühmad (-OH, -NH<sub>2</sub>)


==Friedeli–Craftsi reaktsioonide kasutamine==
==Friedeli–Craftsi reaktsioonide kasutamine==

Redaktsioon: 29. juuni 2010, kell 10:25

Benseeni alküülimine klorometaaniga
Friedeli-Craftsi atsüleerimine

Friedel–Craftsi reaktsioon on keemiline meetod aromaatsete ühendite alküülimiseks ja atsüülimiseks veevaba alumiiniumkloriidi kui katalüsaatori manulusel:

ArH + RCl (AlCl3) → ArR +HCl (alküülimine),
ArH + RCOCl (AlCl3) → ArCOR + HCl (atsüülimine),

kus Ar on arüülrühm ja R on alküülrühm. Friedeli-Craftsi reaktsioonis viiakse substraadi aromaatsesse tuuma ühe (või enama) vesiniku aatomi asemele alküülrühm või atsüülrühm.

Seda meetodit rakendasid esmakordselt 1877. a Charles Friedel ja James Crafts.

Tänapäeval on Friedel–Craftsi reaktsiooni mõiste laienenud paljudele keemilistele protsessidele, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma ühe (või enama) vesiniku aatomi asemele kas alküülrühm (nimetatakse Friedeli–Craftsi alküülimine) või atsüülrühm (nimetatakse Friedeli–Craftsi atsüülimine).

Märkus: Kirjanduses on kasutatud ka mõistet alifaatne Friedeli-Craftsi reaktsioon, mille puhul toimub happelise katalüsaatori toimel reagendi liitumine alifaatse (mittearomaatse) kaksiksidemega ühendile – realiseerub see katioonse telomerisatsiooni mehhanismi kaudu.

Friedeli–Craftsi reaktsioonide mehhanism

Friedel–Craftsi reaktsioonid on oma olemuselt aromaatse elektrofiilse asenduse (SE) reaktsioonid. Esmalt katalüsaator genereerib aktiivse osakese – karbokatiooni, mis edasi atakeerib aromaatset tuuma. Tüüpilised näited on benseeni alküülimine etüülkloriidiga ja benseeni atsüülimine atsetüülkloriidiga:

    1. C2H5CI + AlCl3 → C2H5+ + [AICl4]
    2. C2H5+ + C6H6 → C6H5C2H5 + H+
    1. CH3COCl + AlCl3 → CH3CO+ + [AlCl4]
    2. CH3CO+ + C6H6 → CH3COC6H5 + Н+
  • [AlCl4] + Н+ → HCl + AlCl3

Friedel–Craftsi reaktsioonide kasutamine on oluliselt piiratud, kui substraadi aromaatses tuumas on elektrono-akseptoorne rühm (näiteks –NO2) või Lewise happega seonduvad rühmad (-OH, -NH2)

Friedeli–Craftsi reaktsioonide kasutamine

Friedel-Craftsi reaktsioone kasutatakse alküülasendatud aromaatsete ühendite või aromaatsete ketoonide sünteesiks.

Friedeli–Craftsi alküülimist rakendatakse keemiatööstuses kõrge oktaanarvuga mootorikütuste tootmisel, pindaktiivsete ainete, lõhnaainete, antioksüdantide, etüülbenseeni (lähteaine stüreeni saamiseks) jt oluliste produktide tootmisel. Friedeli–Craftsi atsüülimine on kasutusel mitmete värvainete ja farmatseutiliste preparaatide tootmisel.

Vaata ka