Juhan Tõrvand

Juhan Tõrvand (24. november 1883 Laatre vald, Pärnumaa – 12. mai 1942 Vjatlag, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor).

Õppis Penuja kihelkonnakoolis ning Pärnu linnakoolis. 3. septembril 1902 alustas Tõrvand oma sõjaväeteenistust, astudes vabatahtlikuna Vene sõjaväkke. Lõpetas Vilno junkrukooli 1906. aastal, kus ta ülendati nooremleitnandiks, kooli järel teenis Viiburis. Võttis koos teiste ohvitseridega osa põrandaalusest revolutsioonilisest tegevusest ning oli sellega seoses sunnitud vahetama teenistuspaika. Kuni õppima asumiseni Nikolai Kindralstaabi Akadeemias (1910) teenis Tõrvand 36. Siberi kütipolgus Vladivostokis. Akadeemias olles ülendati ta 15. oktoobril 1913 alamkapteniks. I maailmasõja alguses 1914. aastal läks värskelt Nikolai Kindralstaabi Akadeemia lõpetanud Tõrvand koos oma polguga rindele. Hiljem teenis Tõrvand 9. Siberi kütidiviisi ja IV Siberi korpuse staapides.

14. juulil 1916 viidi Tõrvand üle kindralstaabi kutseliiki ning määrati 12. Siberi kütidiviisi vanemaks adjutandiks. Ühel luurekäigul 1916. aasta suvel sai Tõrvand raskesti haavata. Pärast paranemist teenis Tõrvand Edelarinde staabis operatiivosakonna ülema abina.

1917. aasta augustis määrati ta Vilno sõjakooli taktika ja topograafia lektoriks, millisel kohal tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta jaanuaris. 1917. aasta sügisel ülendati kindralstaabi alampolkovnikuks. Kindralstaabi kapten Juhan Tõrvandit autasustati Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.11.1916: Täites ajutiselt 9. Siberi kütidiviisi staabiülema kohuseid lahingus 29.07.1915 Zambrowi küla juures, andis 12. Siberi kütidiviisi vanemadjutant staabikapten Tõrvand kriitilisel momendil diviisi reservile käsu rünnata peale tungiva vastase tiiba ja tagalat. Selle tagajärjel olid sakslased sunnitud tagasi tõmbuma. Vene kodusõjast võttis Tõrvand osa algul kindral Kornilovi, hiljem kindral Denikini armee koosseisus. Kornilovi staabis oli ta algul side- ja hiljem operatiivosakonna ülem. Denikini staabis vanem käsundusohvitser.

Eestisse siirdumise järel teenis Tõrvand Eesti sõjaväes, 1925 ülendati kindralmajoriks, liitus Korp! Rotaliaga. 1925 kuni 1929 oli Kindralstaabi, alates 1929 kuni 1934 Kaitsevägede Staabi ülem. Laevade tehingu pärast vabastati Tõrvand staabiülema kohalt, kuid mõisteti Riigikohtu poolt õigeks. 1935. aastal saadeti vanuse tõttu erru. Seoses vapside riigipöörde protsessiga arreteeriti ka Tõrvand ning oli Patarei vanglas kuni 1937. a. jõuludeni, mil sai amnestia (koos kindral Larkaga).

5. märtsil 1939 jäi ta Ülemiste järvel jääpurjeka alla ja murdis jalaluu.

14. juunil 1941. aastal juuniküüditamise käigus arreteeriti ta uuesti juba kommunistide poolt. Mõisteti süüdi tribunali poolt §58-13 alusel. Tõrvand suri Vjatka laagris Kirovi oblastis 12. mail 1942 kopsupõletikku.

Tunnustused

• Kotkaristi teenetemärgi I klass, 1933

Kirjandus

• Kindral Tõrvand tagandati ametist ja antakse kohtu alla. Kaja, 2. veebruar 1934, nr. 28, lk. 1.