Viinamarjasordid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
P Lisatet Coteaux du Languedoc
Resümee puudub
4. rida: 4. rida:


[[Seguvein]]ideks nimetatakse kahe või enama sordi segamisel saadud veine.
[[Seguvein]]ideks nimetatakse kahe või enama sordi segamisel saadud veine.
Näiteks mõned levinumad Coteaux du Languedoc-i viinamarjasordid, mida edukalt
Näiteks mõned levinumad [http://fr.wikipedia.org/wiki/Vignoble_du_Languedoc Coteaux du Languedoc-i] viinamarjasordid, mida edukalt
kasutatakse seguveinides: Bourboulenc, Carignan, Cinsault, Clairette, Grenache, Macabeu, Marsanne, Mourvèdre, Piquepoul, Rolle, Roussanne, Syrah, Ugni, Vermentino.
kasutatakse seguveinides: Bourboulenc, Carignan, Cinsault, Clairette, Grenache, Macabeu, Marsanne, Mourvèdre, Piquepoul, Rolle, Roussanne, Syrah, Ugni, Vermentino.
Varem olid Vana Maailma veinid enamasti seguveinid ja Uue Maailma veinid sordiveinid, kuid tänapäeval sellist vahet enam ei ole.
Varem olid Vana Maailma veinid enamasti seguveinid ja Uue Maailma veinid sordiveinid, kuid tänapäeval sellist vahet enam ei ole.

Redaktsioon: 20. veebruar 2006, kell 05:57

Viinamarjasordid on viinamarja sordid. Sageli samastatakse viinamarjasordid veinisortidega, sest eri veinide valmistamisel kasutatakse eri sorti viinamarju.

Erinevatest viinamarjasortidest toodetakse väga erinevate omadustega veine. Ainult ühest viinamarjasordist tehtud veine nimetatakse sordiveinideks. Sordiveinid on näiteks Chardonnay, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Riesling ja Sauvignon Blanc.

Seguveinideks nimetatakse kahe või enama sordi segamisel saadud veine. Näiteks mõned levinumad Coteaux du Languedoc-i viinamarjasordid, mida edukalt kasutatakse seguveinides: Bourboulenc, Carignan, Cinsault, Clairette, Grenache, Macabeu, Marsanne, Mourvèdre, Piquepoul, Rolle, Roussanne, Syrah, Ugni, Vermentino. Varem olid Vana Maailma veinid enamasti seguveinid ja Uue Maailma veinid sordiveinid, kuid tänapäeval sellist vahet enam ei ole.