Sirvikalender: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}}
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}}

[[Pilt:Runstavar lunds historiska museum.jpg|right|thumb|[[Lund]]i ajaloomuuseumis [[Rootsi]]s säilitatavad sirvilauad]]

'''Sirvikalender''' (ehk '''sirvilauad''' või '''sirvid''') on [[ruunid|ruuni]]kalender, mida on tarvitanud eri rahvad kogu Põhja-Euroopas.
'''Sirvikalender''' (ehk '''sirvilauad''' või '''sirvid''') on [[ruunid|ruuni]]kalender, mida on tarvitanud eri rahvad kogu Põhja-Euroopas.

Sirvikalendris vastab igale päevale kahe horisontaalse joone vahel olev vertikaalne kriips või ruunimärk. Tihtipeale tähistab iga nädalapäeva üks ruunitähestiku seitsmest esimesest märgist, mis kalendris on tavapärases, F-ist algavas järjestuses.

Tähtpäevi märgitakse, jätkates kriipsu või ruuni läbi ülemise horisontaalse joone ja tähistades püha äratuntava märgiga. Alumisest horisontaalsest joonest allapoole võib jääda kuufaaside arvestus.

Kalendri tavapärasemad kujud on pikem sau, kus on esitatud pool aastat või terve aasta, ja üksikute kuude sirvilaudadest koosnev komplekt.


==Tänapäevane tarvitus maausuliste hulgas==
==Tänapäevane tarvitus maausuliste hulgas==
12. rida: 21. rida:
28 aasta jooksul on sirve välja antud peamiselt käsitrükis (linool- ja siiditrükk, hiljem ka valguskoopiad). Viimastel aastatel on sirvid ilmunud trükis.
28 aasta jooksul on sirve välja antud peamiselt käsitrükis (linool- ja siiditrükk, hiljem ka valguskoopiad). Viimastel aastatel on sirvid ilmunud trükis.


===Kuude nimed sirvikalendris===
===Kuude nimed maausuliste sirvikalendris===
* jaanuar – sydakuu
* jaanuar – sydakuu
* veebruar – radokuu
* veebruar – radokuu

Redaktsioon: 22. juuni 2010, kell 11:06

Lundi ajaloomuuseumis Rootsis säilitatavad sirvilauad

Sirvikalender (ehk sirvilauad või sirvid) on ruunikalender, mida on tarvitanud eri rahvad kogu Põhja-Euroopas.

Sirvikalendris vastab igale päevale kahe horisontaalse joone vahel olev vertikaalne kriips või ruunimärk. Tihtipeale tähistab iga nädalapäeva üks ruunitähestiku seitsmest esimesest märgist, mis kalendris on tavapärases, F-ist algavas järjestuses.

Tähtpäevi märgitakse, jätkates kriipsu või ruuni läbi ülemise horisontaalse joone ja tähistades püha äratuntava märgiga. Alumisest horisontaalsest joonest allapoole võib jääda kuufaaside arvestus.

Kalendri tavapärasemad kujud on pikem sau, kus on esitatud pool aastat või terve aasta, ja üksikute kuude sirvilaudadest koosnev komplekt.

Tänapäevane tarvitus maausuliste hulgas

Eestis säilinud 18.–19. sajandi sirvilaudade eeskujul koostatud kalender on 1978. aastast saati tarvitusel olnud maausuliste hulgas. Tänapäeval annab sirvikalendrit igal aastal välja Maavalla Koda "Maavalla kalendri" nime all, kus aastaid nummerdatakse alates Billingeni katastroofist.

Kalendri kuunimed, pühad ja tähtpäevad ning kuuseisude kord lähtub maarahva pärimusest. Pühade–tähtpäevade valikul on reeglina jäädud nende juurde, mille maausuline tähendus ja tavad on teada. Erandiks näiteks tõnnipäev (7. detsember) või kolletamispäev (14. oktoober), mille kohta pole teada üldse mingeid tavasid.

Aasta jagamisel on aluseks võetud kristlik kalender 12 kuu ja 7–päevase nädalaga. Kuude nimed on võetud erinevatest murretest ja murrakutest. Teatavasti leidub maakeelseid kuunimesid rohkesti ja neid on kasutatud paiguti erinevalt. Näiteks sydakuuks on nimetatud nii jaanuari kui veebruari. Sirvikalendris on pakutud välja vaid üks võimalik valik maakeelseid kuunimesid.

28 aasta jooksul on sirve välja antud peamiselt käsitrükis (linool- ja siiditrükk, hiljem ka valguskoopiad). Viimastel aastatel on sirvid ilmunud trükis.

Kuude nimed maausuliste sirvikalendris

  • jaanuar – sydakuu
  • veebruar – radokuu
  • märts – urbekuu
  • aprill – mahlakuu
  • mai – lehekuu
  • juuni – leedokuu
  • juuli – heinakuu
  • august – lõikuskuu
  • september – sygiskuu
  • oktoober – porikuu
  • november – kooljakuu
  • detsember – jõulukuu

Viited

Vaata ka

Välislingid