Kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+sv
+ro
51. rida: 51. rida:
[[li:Kèrk]]
[[li:Kèrk]]
[[nl:Kerk]]
[[nl:Kerk]]
[[ro:Biserică (dezambiguizare)]]
[[sv:Kyrka (olika betydelser)]]
[[sv:Kyrka (olika betydelser)]]

Redaktsioon: 18. veebruar 2006, kell 13:33

Kirik (<saksa Kirche, <kreeka kyrion) on:

Kirik Uue Testamendi järgi on „Kristuse ihu” (1Kr 10:17, 12:27, Ef 1:23, 4:15j, Kl 1:24). Kirik on Jumala kirik (ecclesia tou Theou – Ap 20:28, 1Kr 1:2, 10:32, 11:22; Ts 2:14) erinevalt paganlik-helleenlikust „ekklesiast” (Ap 19:32 :39j).

Ehkki sõna kirik on vahel pruugitud ka teiste usundite puhul, kasutatakse seda siiski kristluse kontekstis.

Kirik organisatsioonina on ajaloos jagunenud kogudusteliitudeks, 3 suuremat on

Kristlikus (oikumeenilises) teoloogias on kirik interkonfessionaalne koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. Selle käsitluse järgi rajas Jeesus ühe kiriku, mis on ajaloos kultuuriliste ja poliitiliste vastuolude tõttu jagunenud eri koolkondadeks ehk "kirikuteks". Need on erinevate riituste (kultus) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti jäävad ühe rahvuse piiridesse. Seetõttu on kristlaste religioosne praktika erinev, sõltudes sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud. Dogmaatilis-juriidiliselt on korrektne rääkida katolikest, õigeusu-, protestantlikest jne kogudustest, mitte kirikutest. Kiriku lõhenemise ühe tagajärjena on aga levinud arusaamad, et ainult mingi osa universaalsest Kirikust on ainuõige. Eriti levinud olid need arusaamad Katoliku kirikus kuni 20. sajandini.


Vaata ka: