Kitt Peaki observatoorium: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida: 6. rida:
==Ajalugu==
==Ajalugu==
[[Pilt:McMath-Pierce Solar Telescope.jpg|thumb|McMathi-Pierce'i päikeseteleskoop]]
[[Pilt:McMath-Pierce Solar Telescope.jpg|thumb|McMathi-Pierce'i päikeseteleskoop]]
Observatooriumi rajamine sai alguse [[1953]]. aastal 35 astronoomi algatatud ideest. [[Ameerika Ühendriikide riiklik teadusfond]] kiitis ettepaneku heaks ning [[1955]]. aastal hakati otsima sobivat asukohta. Aastal [[1958]] jõuti otsusele, et parim paik on Kitt Peaki mägi Arizonas, mille tipuala sobis rajatiste püstitamiseks. Asukoha kasuks rääkis ka väike [[tuul]]e kiirus, stabiilne [[õhutemperatuur]], [[lennutrajektoor]]ide puudumine ning piisav kaugus suurlinnade [[valgusreostus]]est. Ka vajalikud [[infrastruktuur]]irajatised ning [[teadusasutus]]ed olid piisavalt lähedal. Keskmiselt 72 protsenti ajast on taevas mäe kohal pilvitu.<ref name = "training">http://www.noao.edu/outreach/kpvc/docent-news/training-2008.pdf</ref>
Observatooriumi rajamine sai alguse [[1953]]. aastal 35 [[astronoom]]i algatatud ideest. [[Ameerika Ühendriikide riiklik teadusfond]] kiitis ettepaneku heaks ning [[1955]]. aastal hakati otsima sobivat asukohta. Aastal [[1958]] jõuti otsusele, et parim paik on Kitt Peaki mägi Arizonas, mille tipuala sobis rajatiste püstitamiseks. Asukoha kasuks rääkis ka väike [[tuul]]e kiirus, stabiilne [[õhutemperatuur]], [[lennutrajektoor]]ide puudumine ning piisav kaugus suurlinnade [[valgusreostus]]est. Ka vajalikud [[infrastruktuur]]irajatised ning [[teadusasutus]]ed olid piisavalt lähedal. Keskmiselt 72 protsenti ajast on taevas mäe kohal pilvitu.<ref name = "training">http://www.noao.edu/outreach/kpvc/docent-news/training-2008.pdf</ref>


Mägi asub aga ''[[Tohono O’odham]]''<nowiki>'</nowiki>i [[indiaanlased|indiaanlaste]] [[reservaat|reservaadis]], ning kohaliku hõimuga tuli jõuda maa kasutamises kokkuleppele. Esialgu hõimuvanemad keeldusid, kuid et põlisrahvastel on tugev side tähistaevaga, siis pärast seda, kui hõimunõukogu liikmetele tehti ringkäik [[Stewardi observatoorium]]is, olid nad hea meelega nõus andma osa oma maast pikaajalisele rendile tingimusel, et maal tegeldakse ainult astronoomiliste uuringutega. Renditasu on veerand [[USA dollar|dollarit]] [[aaker|aakri]] eest aastas. Observatooriumi kasutatav maa-ala on 200 aakri suurune.<ref name = "training"/>
Mägi asub aga ''[[Tohono O’odham]]''<nowiki>'</nowiki>i [[indiaanlased|indiaanlaste]] [[reservaat|reservaadis]], ning kohaliku hõimuga tuli jõuda maa kasutamises kokkuleppele. Esialgu hõimuvanemad keeldusid, kuid et põlisrahvastel on tugev side tähistaevaga, siis pärast seda, kui hõimunõukogu liikmetele tehti ringkäik [[Stewardi observatoorium]]is, olid nad hea meelega nõus andma osa oma maast pikaajalisele rendile tingimusel, et maal tegeldakse ainult astronoomiliste uuringutega. Renditasu on veerand [[USA dollar|dollarit]] [[aaker|aakri]] eest aastas. Observatooriumi kasutatav maa-ala on 200 aakri suurune.<ref name = "training"/>
22. rida: 22. rida:
Kõige uuem on [[1994]]. aastal paigaldatud 3,5-meetrine peegelteleskoop [[WIYN]], millel on keerukas elektrooniline muu hulgas temperatuurikõikumistest tingitud moonutuste eemaldamise süsteem.<ref name = Discover/>
Kõige uuem on [[1994]]. aastal paigaldatud 3,5-meetrine peegelteleskoop [[WIYN]], millel on keerukas elektrooniline muu hulgas temperatuurikõikumistest tingitud moonutuste eemaldamise süsteem.<ref name = Discover/>


Kitt Peakis asub maailma suurim, 1,6-meetrise peegliga [[päikeseteleskoop]] [[McMathi-Pierce'i päikeseteleskoop]]. See on kasutusel alates [[1962]]. aastast. Et selle [[fookuskaugus]] on 90 m, ja kuumas [[kõrb]]es valmistab jahutus probleeme, on peegel paigutatud 150 jalga maapinnast allapoole.<ref name = "training"/>
Kitt Peakis asub maailma suurim [[päikeseteleskoop]]. 1,6-meetrise peegliga [[McMathi-Pierce'i päikeseteleskoop]] on kasutusel alates [[1962]]. aastast. Et selle [[fookuskaugus]] on 90 m, ja kuumas [[kõrb]]es valmistab jahutus probleeme, on peegel paigutatud 150 jalga maapinnast allapoole.<ref name = "training"/>


25-meetrise juhitava [[taldrikantenn]]iga [[raadioteleskoop]] on üks kümnest USA eri linnades paiknevast teleskoobist, mis koos moodustavad umbes 8600 kilomeetrise ulatusega [[VLBA]] (''Very Long Baseline Array'').<ref name = Discover/>
25-meetrise juhitava [[taldrikantenn]]iga [[raadioteleskoop]] on üks kümnest USA eri linnades paiknevast teleskoobist, mis koos moodustavad umbes 8600 kilomeetrise ulatusega [[VLBA]] (''Very Long Baseline Array'').<ref name = Discover/>

Redaktsioon: 16. juuni 2010, kell 16:53

Vaade mäetipule

Kitt Peaki observatoorium (Kitt Peak National Observatory) on observatoorium Ameerika Ühendriikides Arizona osariigis. See asub Sonora kõrbes umbes 88 km Tucsonist edela pool 2097 meetri kõrguse Kitt Peaki mäe tipus.

Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 31° 57′ 30″ N, 111° 35′ 48″ W.

Ajalugu

McMathi-Pierce'i päikeseteleskoop

Observatooriumi rajamine sai alguse 1953. aastal 35 astronoomi algatatud ideest. Ameerika Ühendriikide riiklik teadusfond kiitis ettepaneku heaks ning 1955. aastal hakati otsima sobivat asukohta. Aastal 1958 jõuti otsusele, et parim paik on Kitt Peaki mägi Arizonas, mille tipuala sobis rajatiste püstitamiseks. Asukoha kasuks rääkis ka väike tuule kiirus, stabiilne õhutemperatuur, lennutrajektooride puudumine ning piisav kaugus suurlinnade valgusreostusest. Ka vajalikud infrastruktuurirajatised ning teadusasutused olid piisavalt lähedal. Keskmiselt 72 protsenti ajast on taevas mäe kohal pilvitu.[1]

Mägi asub aga Tohono O’odham'i indiaanlaste reservaadis, ning kohaliku hõimuga tuli jõuda maa kasutamises kokkuleppele. Esialgu hõimuvanemad keeldusid, kuid et põlisrahvastel on tugev side tähistaevaga, siis pärast seda, kui hõimunõukogu liikmetele tehti ringkäik Stewardi observatooriumis, olid nad hea meelega nõus andma osa oma maast pikaajalisele rendile tingimusel, et maal tegeldakse ainult astronoomiliste uuringutega. Renditasu on veerand dollarit aakri eest aastas. Observatooriumi kasutatav maa-ala on 200 aakri suurune.[1]

Teleskoobid

Mayalli teleskoop

Observatooriumis on 26 iseseisvat teleskoopi.

Kitt Peaki vanim teleskoop on 1963. aastal paigaldatud 0,91-meetrine Spacewatch, mis oli esimene Maa-lähedaste asteroidide leidmiseks kasutatud teleskoop. Seda kasutatakse samal otstarbel siiani.[2] Spacewatchi programmi kuulub ka 1,8-meetrine teleskoop.[1]

1964. aastal paigaldatud 2,1-meetrine teleskoop oli esimene suur teleskoop, mis sai astronoomidele vabalt kättesaadavaks. Sellega avastati muu hulgas esimene pulseeriv valge kääbus, täheldati esimest korda gravitatsioonilise läätse fenomeni ning avastati Lyman-alpha Forest (ülikaugetelt objektidelt pärit vesiniku spektrijooned).[1]

Suurim teleskoop on 1973. aastal kasutusele võetud 4-meetrise peegliga Mayalli teleskoop. Teine täpselt samasugune teleskoop asub Tšiilis Cerro Tololo observatooriumis.[3] See oli paigaldamise ajal maailma suuruselt teine teleskoop ning sarnanes konstruktsioonilt tollal suurima 5-meetrise Hale'i teleskoobiga Palomari observatooriumis.[1]

Kõige uuem on 1994. aastal paigaldatud 3,5-meetrine peegelteleskoop WIYN, millel on keerukas elektrooniline muu hulgas temperatuurikõikumistest tingitud moonutuste eemaldamise süsteem.[3]

Kitt Peakis asub maailma suurim päikeseteleskoop. 1,6-meetrise peegliga McMathi-Pierce'i päikeseteleskoop on kasutusel alates 1962. aastast. Et selle fookuskaugus on 90 m, ja kuumas kõrbes valmistab jahutus probleeme, on peegel paigutatud 150 jalga maapinnast allapoole.[1]

25-meetrise juhitava taldrikantenniga raadioteleskoop on üks kümnest USA eri linnades paiknevast teleskoobist, mis koos moodustavad umbes 8600 kilomeetrise ulatusega VLBA (Very Long Baseline Array).[3]

On ka 12-meetrine raadioteleskoop.

2,1-meetrine Coudé teleskoop varustab Coudé spektograafi.

1,2-meetrine Calypso teleskoop on ainuke eraisiku rahastatud teleskoop.

On ka 2,3-meetrine Boki teleskoop.

Neli 12-meetrist gammateleskoopi moodustavad gammaobservatooriumi VERITAS.

Päeval töötab ainult paar instrumenti, sealhulgas McMathi-Pierce'i päikeseteleskoop, mis asub 150 jalga maapinnast allpool, ja VLBA raadioteleskoop.[2]

Viited

Välislingid