Friedeli-Craftsi reaktsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P teisaldas lehekülje Friedel-Craftsi reaktsioon pealkirja Friedeli-Craftsi reaktsioon alla
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Image:Friedel-Crafts-alkylation-overview.png|thumb|right|250px|Benseeni alküülimine klorometaaniga]]
[[Image:Friedel-Crafts-alkylation-overview.png|thumb|right|250px|Benseeni alküülimine klorometaaniga]]
[[Image:Friedel-Crafts-acylation-overview.png|thumb|right|250px|Friedel-Craftsi atsüleerimine]]
[[Image:Friedel-Crafts-acylation-overview.png|thumb|right|250px|Friedeli-Craftsi atsüleerimine]]


'''Friedel–Craftsi reaktsioon''' on keemiline meetod [[aromaatsed ühendid|aromaatsete ühendite]] [[alküülimine|alküülimiseks]] ja [[atsüülimine|atsüülimiseks]] veevaba [[alumiiniumkloriid]]i kui [[katalüsaator]]i manulusel:
'''Friedel–Craftsi reaktsioon''' on keemiline meetod [[aromaatsed ühendid|aromaatsete ühendite]] [[alküülimine|alküülimiseks]] ja [[atsüülimine|atsüülimiseks]] veevaba [[alumiiniumkloriid]]i kui [[katalüsaator]]i manulusel:
12. rida: 12. rida:
Seda meetodit rakendasid esmakordselt 1877. a Charles Friedel ja James Crafts.
Seda meetodit rakendasid esmakordselt 1877. a Charles Friedel ja James Crafts.


Tänapäeval on Friedel–Craftsi reaktsiooni mõiste laienenud paljudele keemilistele protsessidele, milles [[happeline katalüsaator|happelise katalüsaatori]] osalusel viiakse [[substraat|substraadi]] aromaatsesse tuuma ühe (või enama) [[vesinik]]u [[aatom]]i asemele kas [[alküülrühm]] (nimetatakse [[Friedel–Craftsi alküülimine]]) või [[atsüülrühm]] (nimetatakse [[Friedel–Craftsi atsüülimine]]).
Tänapäeval on Friedel–Craftsi reaktsiooni mõiste laienenud paljudele keemilistele protsessidele, milles [[happeline katalüsaator|happelise katalüsaatori]] osalusel viiakse [[substraat|substraadi]] aromaatsesse tuuma ühe (või enama) [[vesinik]]u [[aatom]]i asemele kas [[alküülrühm]] (nimetatakse [[Friedeli–Craftsi alküülimine]]) või [[atsüülrühm]] (nimetatakse [[Friedeli–Craftsi atsüülimine]]).


Märkus: Kirjanduses on kasutatud ka mõistet alifaatne Friedel-Craftsi reaktsioon, mille puhul toimub happelise katalüsaatori toimel reagendi liitumine alifaatse (mittearomaatse) [[kaksikside]]mega ühendile – realiseerub see katioonse [[telomerisatsioon]]i mehhanismi kaudu.
Märkus: Kirjanduses on kasutatud ka mõistet alifaatne Friedeli-Craftsi reaktsioon, mille puhul toimub happelise katalüsaatori toimel reagendi liitumine alifaatse (mittearomaatse) [[kaksikside]]mega ühendile – realiseerub see katioonse [[telomerisatsioon]]i mehhanismi kaudu.


==Friedel–Craftsi reaktsioonide mehhanism==
==Friedeli–Craftsi reaktsioonide mehhanism==
Friedel–Craftsi reaktsioonid on oma olemuselt aromaatse [[elektrofiilne asendusreaktsioon|elektrofiilse asenduse]] (S<sub>E</sub>) reaktsioonid.
Friedel–Craftsi reaktsioonid on oma olemuselt aromaatse [[elektrofiilne asendusreaktsioon|elektrofiilse asenduse]] (S<sub>E</sub>) reaktsioonid.
Esmalt [[katalüsaator]] genereerib aktiivse osakese – [[karbokatioon]]i, mis edasi atakeerib aromaatset tuuma. Tüüpilised näited on [[benseen]]i alküülimine [[etüülkloriid]]iga ja benseeni atsüülimine [[atsetüülkloriid]]iga:
Esmalt [[katalüsaator]] genereerib aktiivse osakese – [[karbokatioon]]i, mis edasi atakeerib aromaatset tuuma. Tüüpilised näited on [[benseen]]i alküülimine [[etüülkloriid]]iga ja benseeni atsüülimine [[atsetüülkloriid]]iga:
30. rida: 30. rida:
Friedel–Craftsi reaktsioonide kasutamine on oluliselt piiratud, kui substraadi aromaatses tuumas on [[elektrono-akseptoorne rühm]] (näiteks –NO<sub>2</sub>) või [[Lewise hape|Lewise happega]] seonduvad rühmad (-OH, -NH<sub>2</sub>)
Friedel–Craftsi reaktsioonide kasutamine on oluliselt piiratud, kui substraadi aromaatses tuumas on [[elektrono-akseptoorne rühm]] (näiteks –NO<sub>2</sub>) või [[Lewise hape|Lewise happega]] seonduvad rühmad (-OH, -NH<sub>2</sub>)


==Friedel–Craftsi reaktsioonide kasutamine==
==Friedeli–Craftsi reaktsioonide kasutamine==
Friedel-Craftsi reaktsioone kasutatakse alküülasendatud aromaatsete ühendite või aromaatsete [[ketoonid]]e [[süntees]]iks.
Friedel-Craftsi reaktsioone kasutatakse alküülasendatud aromaatsete ühendite või aromaatsete [[ketoonid]]e [[süntees]]iks.


Friedel–Craftsi alküülimist rakendatakse keemiatööstuses kõrge [[oktaanarv]]uga [[mootorikütus]]te tootmisel, [[pindaktiivsed ained|pindaktiivsete ainete]], [[lõhnaained|lõhnaainete]], [[antioksüdant]]ide, [[etüülbenseen]]i (lähteaine [[stüreen]]i saamiseks) jt oluliste produktide tootmisel. Friedel–Craftsi atsüülimine on kasutusel mitmete värvainete ja farmatseutiliste preparaatide tootmisel.
Friedeli–Craftsi alküülimist rakendatakse keemiatööstuses kõrge [[oktaanarv]]uga [[mootorikütus]]te tootmisel, [[pindaktiivsed ained|pindaktiivsete ainete]], [[lõhnaained|lõhnaainete]], [[antioksüdant]]ide, [[etüülbenseen]]i (lähteaine [[stüreen]]i saamiseks) jt oluliste produktide tootmisel. Friedeli–Craftsi atsüülimine on kasutusel mitmete värvainete ja farmatseutiliste preparaatide tootmisel.
==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Friedeli-Craftsi alküülimine]]
*[[Friedeli-Craftsi atsüülimine]]
*[[Elektrofiilne asendusreaktsioon]]
*[[Elektrofiilne asendusreaktsioon]]
*[[Happeline katalüüs]]
*[[Happeline katalüüs]]
40. rida: 42. rida:


[[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]]
[[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]]
[[Kategooria:Orgaaniline keemia]]


[[id:Reaksi Friedel-Crafts]]
[[id:Reaksi Friedel-Crafts]]

Redaktsioon: 15. juuni 2010, kell 09:34

Benseeni alküülimine klorometaaniga
Friedeli-Craftsi atsüleerimine

Friedel–Craftsi reaktsioon on keemiline meetod aromaatsete ühendite alküülimiseks ja atsüülimiseks veevaba alumiiniumkloriidi kui katalüsaatori manulusel:

ArH + RCl (AlCl3) → ArR +HCl (alküülimine),
ArH + RCOCl (AlCl3) → ArCOR + HCl (atsüülimine),

kus Ar on arüülrühm ja R on alküülrühm.

Seda meetodit rakendasid esmakordselt 1877. a Charles Friedel ja James Crafts.

Tänapäeval on Friedel–Craftsi reaktsiooni mõiste laienenud paljudele keemilistele protsessidele, milles happelise katalüsaatori osalusel viiakse substraadi aromaatsesse tuuma ühe (või enama) vesiniku aatomi asemele kas alküülrühm (nimetatakse Friedeli–Craftsi alküülimine) või atsüülrühm (nimetatakse Friedeli–Craftsi atsüülimine).

Märkus: Kirjanduses on kasutatud ka mõistet alifaatne Friedeli-Craftsi reaktsioon, mille puhul toimub happelise katalüsaatori toimel reagendi liitumine alifaatse (mittearomaatse) kaksiksidemega ühendile – realiseerub see katioonse telomerisatsiooni mehhanismi kaudu.

Friedeli–Craftsi reaktsioonide mehhanism

Friedel–Craftsi reaktsioonid on oma olemuselt aromaatse elektrofiilse asenduse (SE) reaktsioonid. Esmalt katalüsaator genereerib aktiivse osakese – karbokatiooni, mis edasi atakeerib aromaatset tuuma. Tüüpilised näited on benseeni alküülimine etüülkloriidiga ja benseeni atsüülimine atsetüülkloriidiga:

    1. C2H5CI + AlCl3 → C2H5+ + [AICl4]
    2. C2H5+ + C6H6 → C6H5C2H5 + H+
    1. CH3COCl + AlCl3 → CH3CO+ + [AlCl4]
    2. CH3CO+ + C6H6 → CH3COC6H5 + Н+
  • [AlCl4] + Н+ → HCl + AlCl3

Friedel–Craftsi reaktsioonide kasutamine on oluliselt piiratud, kui substraadi aromaatses tuumas on elektrono-akseptoorne rühm (näiteks –NO2) või Lewise happega seonduvad rühmad (-OH, -NH2)

Friedeli–Craftsi reaktsioonide kasutamine

Friedel-Craftsi reaktsioone kasutatakse alküülasendatud aromaatsete ühendite või aromaatsete ketoonide sünteesiks.

Friedeli–Craftsi alküülimist rakendatakse keemiatööstuses kõrge oktaanarvuga mootorikütuste tootmisel, pindaktiivsete ainete, lõhnaainete, antioksüdantide, etüülbenseeni (lähteaine stüreeni saamiseks) jt oluliste produktide tootmisel. Friedeli–Craftsi atsüülimine on kasutusel mitmete värvainete ja farmatseutiliste preparaatide tootmisel.

Vaata ka