Bouvet' saar: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: sw:Kisiwa cha Bouvet
71. rida: 71. rida:
[[it:Isola Bouvet]]
[[it:Isola Bouvet]]
[[he:בובה (אי)]]
[[he:בובה (אי)]]
[[sw:Kisiwa cha Bouvet]]
[[la:Insula Bouvet]]
[[la:Insula Bouvet]]
[[lv:Buvē Sala]]
[[lv:Buvē Sala]]

Redaktsioon: 11. juuni 2010, kell 19:35

Bouvet' saar
Bouvet' saare kagurannik päikesetõusu ajal 8 meremiili kauguselt. Koloreeritud mustvalge foto. 1898.
Bouvet' saare asukoht

Bouvet' saar on asustamata saar Atlandi ookeani lõunaosas. Selle geograafilised koordinaadid on 54° 26′ S, 3° 24′ E.

Seda peetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks. Bouvet' saare ja seda ümbritsevate pisisaarte kaugus lähimast muust maismaast (Goughi saarest Atlandi ookeanis) on üle 1600 km. Selle näitaja poolest on tegu maailma kõige kõrvalisema saarterühmaga. Lähim manner on Antarktis, mille osa Kuninganna Maudi maa on Bouvet' saarest umbes 1700 km kaugusel. Kaplinnast jääb Bouvet' umbes 2560 km edelasse.

Saare pindala on umbes 49 km². Tema laius (põhja-lõuna-sihis) on umbes 7 km ja pikkus (ida-lääne-sihis) umbes 10 km.

Õiguslik staatus

Bouvet' saar koos ümbritsevate pisisaartega on Norra sõltlasala (biland), mis ei ole Norra Kuningriigi osa ja mida pole silmas peetud Norra põhiseaduse §-is 1, mis ütleb: "Norra Kuningriik on vaba, sõltumatu ja jagamatu riik."[1] See tähendab, et tema loovutamine teistele riikidele ei ole põhiseadusevastane. Saare staatust reguleerivad Norra seadus 27. veebruarist 1930 nr 3 "Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. (bilandsloven)", millega see võeti Norra võimu alla, Stortingi otsus 23. aprillist 1931 ja kuninglik teadaanne 14. jaanuarist 1939.

Ükski riik ei vaidlusta Norra suveräänsust Bouvet' saare üle.

Saar on suveräänsete õigustega üksus Norra kuningriigi koosseisus. Seal kehtib Norraga sama vööndiaeg, Kesk-Euroopa aeg (UTC+1). Bouvet' saarel ei ole oma sihtnumbrit ega telefoni maakoodi, kuid tal on interneti tippdomeen (.bv) (mida küll ei kasutata) ja ISO maakood 074.

Ajalugu

Saare avastas 1. jaanuaril 1739 troopilist paradiisi otsides prantsuse meresõitja Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier, kes küll ei suutnud saarel randuda, kuid määras selle koordinaadid. Ta nimetas saare Ümberlõikamise neemeks, sest uskus, et on leidnud toona tundmatu lõunamandri (Antarktise) tipu. Nagu hiljem selgus, oli saare pikkuskraad määratud valesti; seetõttu ei suudetud saart kaua aega uuesti leida (James Cook ja James Clark Ross ei leidnud seda), ning vahepeal isegi arvati, et teda pole tegelikult olemas. Alles 1808. aastal leidsid inglise vaalakütid James Lindsay ja Thomas Hopper saare uuesti ja alles 1899 määras Saksamaa süvamereekspeditsioon õigesti selle koordinaadid.

1822 maabus saarel ameeriklane Benjamin Morell ja andis sellele nime Bouvet'. 19. sajandil kuulus saar Briti kroonile. 1. detsembril 1927 kuulutas Norra Antarktikaekspeditsioon saare Norra omaks. 19. novembril 1928 andis Briti parlament ametlikult saare Norra valdusesse.

Loodus

Bouvet' õhust
Bouvet' kosmosest

Saar on 57 km2 suur (mõnedel andmetel 49 km2), 935 m kõrge (mõnedel andmetel 780 m) ja vulkaanilise tekkega. Saare moodustabki aktiivne vulkaan ja selle nõlvu katvad liustikulised jääväljad (üle 90%) ning järsud merre laskuvad kaljud. Saare vulkaan on üpris unikaalne, kuna selle kraatris asub pidevalt hõõguv laavajärv. Bouvet jääb Kaplinnast 2560 km edelasse ja Antarktikast, Kuninganna Maudi maast 1690 km põhja poole. Saare ümbruse klimaatilised tingimused on äärmiselt ebasõbralikud. Siin on pidevalt tugevad tuuled ja tormid, niiskus, udud ja lumetormid. Seetõttu on saart külastatud väga harva ja on luhtunud ka katsed rajada sinna alalist meteroloogiajaama. Samuti pole inimestest siin keegi kunagi talvitunud. Alates 1977. aastast on saarel olnud mitu automaatset ilmajaama, mis sealses karmis kliimas pole kuigi kaua püsinud. 2007. aasta sateliidifotode alusel arvatakse, et on hävinenud ja merre paiskunud ka viimane, 1994 püstitatud ilmajaam. Saart külastavad aegajalt raadioamatöörid kasutades siis 3Y0E algavat kutsungit. Ka 2008. aasta algul oli seal Norra uurimislaev Agulhas, millega käis seal teaduslik uurimisekspeditsioon koos mõnede raadioamatööridega.

Kuna saar on järskude kaljuste kallastega, siis saab sinna kõige lihtsamalt helikopteriga seal maandudes.

Saare kaljudel kasvavad mõned samblad ja samblikuliigid ja mõned muud taimed ning rannal võib leida pingviine, hülgeid ja kotikuid, samuti erinevaid merelinde. 1971. aastast on saar koos ümbritseva mereaalaga kuulutatud loodusreservaadiks.

19. sajandil leiti saare lähedalt ka tema väike kaaslane, mis hävines ilmselt 1895–1896 aastatel toimunud vulkaanipurske tagajärjel.

Vaata ka

Viited

Välislingid

Artikli kirjutamisel on kasutatud norra Vikipeedia artikleid no:Bouvetøya ja no:Norske biland og områder med særstatus seisuga 25.3.2009. ja raamatut "Maailma loodusimed", 1997, lk. 206-207, ISBN 9985-866-09-6.