Varbola Jaanilinn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{vikinda}}
{{vikinda}}

{{kopipeist}}
{{kopipeist}}
http://www.page.ee/1/Varbola_linnus/index.html


[[Pilt:VarbolaByMellin.jpg|thumb|400px|Varbola Jaanilinn [[Ludwig August von Mellin]]i kaardil]]
http://www.page.ee/1/Varbola_linnus/index.html
'''Varbola Jaanilinn''' ([[ladina keel]]es: ''Castrum Warbole'') oli [[Muinas-Eesti]] suurim [[linnus]] [[Rapla–Varbola tee]] ääres [[Põlli]] külas [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Raplamaa]]l.


13. sajandi vanavene kroonikais nimetati linnust kui "Varblase nokk" ([[vene keel]]es: ''Нос Воробьиный''). Aastasadu on Varbola maalinna aga tuntud ka Jaanilinnana.
[[Image:VarbolaByMellin.jpg|thumb|400px|Varbola Jaanilinn [[Ludwig August von Mellin]]i kaardil]]
'''Varbola Jaanilinn''' ([[ladina keel]]es: ''Castrum Warbole'') oli [[Muinas-Eesti]] suurim [[linnus]] [[Varbola]] - [[Rapla]] maantee ääres [[Põlli küla]]s [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Raplamaa]]l.


Linnus kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk" ([[vene keel]]es: ''Нос Воробьиный''). Varbola maalinna on aastasadu tuntud Jaanilinnana. Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid [[Izjaslav I]] [[1060]]. aastal ja [[Mstislav III]] [[1212]]. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud.
Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid [[Izjaslav I]] [[1060]]. aastal ja [[Mstislav III]] [[1212]]. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud.


Varbola linnus ehitati tollase muinaseesti ehitustehnika viimase sõna järgi. Varem kaitsti linnuseid veetõkke ning järsul veerul asuva pihttaraga. Nüüd aga hakati rajama kivist kuivmüüritist. Tööde maht oli hiigelsuur – hobustega veeti kohale 30 000 m³ kive, s.o. umbes veerand miljonit hobusekoormat! Kivimüüritise harjale ehitati palkidest kaitserinnatis ja kõrgemad tornitaolised rajatised. Nii ida- kui lääneküljel asus üle 2 m laiune väravakäik, mis olid mõlemalt poolt üles laotud kahekordsete kivimüürseintena ja toestatud jämedate puupostidega. Käik oli ülalt kinnine ja selle peal või kõrval paiknes arvatavasti tornrajatis.
Varbola linnus ehitati tollase muinaseesti ehitustehnika viimase sõna järgi. Varem kaitsti linnuseid veetõkke ning järsul veerul asuva pihttaraga. Nüüd aga hakati rajama kivist kuivmüüritist. Tööde maht oli hiigelsuur – hobustega veeti kohale 30 000 m³ kive, s.o. umbes veerand miljonit hobusekoormat! Kivimüüritise harjale ehitati palkidest kaitserinnatis ja kõrgemad tornitaolised rajatised. Nii ida- kui lääneküljel asus üle 2 m laiune väravakäik, mis olid mõlemalt poolt üles laotud kahekordsete kivimüürseintena ja toestatud jämedate puupostidega. Käik oli ülalt kinnine ja selle peal või kõrval paiknes arvatavasti tornrajatis.
15. rida: 15. rida:


== Kirjandus ==
== Kirjandus ==
* [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]], [[Evald Tõnisson]], ''"Eesti esiajalugu"'' – [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1982]], lk. 323
* [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]], [[Evald Tõnisson]], ''"Eesti esiajalugu"'' – [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1982]], lk. 323
* Nähere Beschreibung der alten ehstnischen Burg Warbola. – [[Nordische Miscellaneen]], 15–17. Riga, 1788, [http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=tekst&tid=2616 EEVAs] [http://books.google.ee/books?id=PtsCAAAAYAAJ&pg=PA735 lk. 735–743]
* Nähere Beschreibung der alten ehstnischen Burg Warbola. – [[Nordische Miscellaneen]], 15–17. Riga, 1788, [http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=tekst&tid=2616 EEVAs] [http://books.google.ee/books?id=PtsCAAAAYAAJ&pg=PA735 lk. 735–743]


==Välislingid==
==Välislingid==
*[http://www.eestigiid.ee/?SCat=56&CatID=10&ItemID=1592 Varbola linnus] - eestigiid.ee
*[http://www.eestigiid.ee/?SCat=56&CatID=10&ItemID=1592 Varbola linnus] eestigiid.ee
*[http://www3.acadlib.lv/lielbildes/sejums_NR3/BM03112Am.htm Jaanilinna plaan] [[Johann Christoph Brotze]] kollektsioonis
*[http://www3.acadlib.lv/lielbildes/sejums_NR3/BM03112Am.htm Jaanilinna plaan] [[Johann Christoph Brotze]] kollektsioonis
*[http://www3.acadlib.lv/lielbildes/sejums_NR3/BM03113Am.htm Varbola linnuse plaan] [[Johann Christoph Brotze]] kollektsioonis
*[http://www3.acadlib.lv/lielbildes/sejums_NR3/BM03113Am.htm Varbola linnuse plaan] Johann Christoph Brotze kollektsioonis


[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Märjamaa vald]]

Redaktsioon: 6. juuni 2010, kell 15:39

Hoiatus! Võimalik autoriõiguste rikkumine!
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-etättwikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas:

http://www.page.ee/1/Varbola_linnus/index.html

Varbola Jaanilinn Ludwig August von Mellini kaardil

Varbola Jaanilinn (ladina keeles: Castrum Warbole) oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal.

13. sajandi vanavene kroonikais nimetati linnust kui "Varblase nokk" (vene keeles: Нос Воробьиный). Aastasadu on Varbola maalinna aga tuntud ka Jaanilinnana.

Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav I 1060. aastal ja Mstislav III 1212. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud.

Varbola linnus ehitati tollase muinaseesti ehitustehnika viimase sõna järgi. Varem kaitsti linnuseid veetõkke ning järsul veerul asuva pihttaraga. Nüüd aga hakati rajama kivist kuivmüüritist. Tööde maht oli hiigelsuur – hobustega veeti kohale 30 000 m³ kive, s.o. umbes veerand miljonit hobusekoormat! Kivimüüritise harjale ehitati palkidest kaitserinnatis ja kõrgemad tornitaolised rajatised. Nii ida- kui lääneküljel asus üle 2 m laiune väravakäik, mis olid mõlemalt poolt üles laotud kahekordsete kivimüürseintena ja toestatud jämedate puupostidega. Käik oli ülalt kinnine ja selle peal või kõrval paiknes arvatavasti tornrajatis.

Linnus ise on umbes 2 hektari suurune ja tema keskel on näha 1938.-1939. aastal lahti kaevatud 15 m sügavune linnuse kaev. See on pealt nelinurkne, 5,5 x 5 m suurune, põhjas läbimõõduga 2 m, ülemine osa on vooderdatud paekiviga. Kaevamistööde käigus leiti poolsada 15.-17. sajandil ohverdatud münti ja mitmeid igapäevatööriistu. Ohverdamiskohtadeks olid ka väravakäigud ja arvatav allikakoht.

Kirjandus

Välislingid