Klubi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:

{{pooleli}}

'''Klubi''' (inglise keeles ''club'') – ühise maailmavaate, elukutse, seisuse, [[huviala]], soo, ea, seksuaalse eelistuse, kooskäimise aja vm. ühise tunnuse alusel moodustunud või loodud isikute seltskond või koondis, millel enamasti on koht kooskäimiseks, suhtlemiseks, harrastustegevuseks, meelelahutuseks, puhkamiseks jne. Klubiks võidakse nimetada ka teatavat [[mõttekoda]], mille puhul ei pruugi osalejate koosseis, kooskäimise kohad ja kontakteerumise viisid olla püsivad. Klubidena on end regsitreerinud vahel ka [[mittetulundusühing]]ud jm. organisatsioonid. Endises NSV Liidus nimetati klubideks kultuurhariduslikke asutusi (kolhoosiklubi, rahvamaja, kultuurimaja jne.), sealset tegevust aga klubiliseks tegevuseks.
'''Klubi''' (inglise keeles ''club'') – ühise maailmavaate, elukutse, seisuse, [[huviala]], soo, ea, seksuaalse eelistuse, kooskäimise aja vm. ühise tunnuse alusel moodustunud või loodud isikute seltskond või koondis, millel enamasti on koht kooskäimiseks, suhtlemiseks, harrastustegevuseks, meelelahutuseks, puhkamiseks jne. Klubiks võidakse nimetada ka teatavat [[mõttekoda]], mille puhul ei pruugi osalejate koosseis, kooskäimise kohad ja kontakteerumise viisid olla püsivad. Klubidena on end regsitreerinud vahel ka [[mittetulundusühing]]ud jm. organisatsioonid. Endises NSV Liidus nimetati klubideks kultuurhariduslikke asutusi (kolhoosiklubi, rahvamaja, kultuurimaja jne.), sealset tegevust aga klubiliseks tegevuseks.


==Klubide ajalugu==
== Klubide ajalugu ==
* Esimesed klubid tekkisid 16. sajandil [[Inglismaa]]l ja olid mõeldud eeskätt meelelahutuslikuks tegevuseks.
* Esimesed klubid tekkisid 16. sajandil [[Inglismaa]]l ja olid mõeldud eeskätt meelelahutuslikuks tegevuseks.
* 18. sajandil [[Prantsusmaa]]l tekkinud [[Bretooni Klubi]], sellest välja kasvanud Konstitutsiooni Sõprade Klubi, mida kooskäimiskoha järgi tuntakse rohkem Jakobiinide Klubina, olid poliitilise iseloomuga. Samal sajandil tekkis [[Venemaa]]l kirjanduslik nn inglise klubi, kus osalesid muuseas A. Puškin ja N. Karamzin. 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tekkis Venemaa kubermangulinnades aadlike, kaupmeeste ja käsitöömeistrite klubisid, 1905. aasta revolutsiooni paiku ka töölisklubisid.
* 18. sajandil [[Prantsusmaa]]l tekkinud [[Bretooni Klubi]], sellest välja kasvanud Konstitutsiooni Sõprade Klubi, mida kooskäimiskoha järgi tuntakse rohkem Jakobiinide Klubina, olid poliitilise iseloomuga. Samal sajandil tekkis [[Venemaa]]l kirjanduslik nn inglise klubi, kus osalesid muuseas A. Puškin ja N. Karamzin. 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tekkis Venemaa kubermangulinnades aadlike, kaupmeeste ja käsitöömeistrite klubisid, 1905. aasta revolutsiooni paiku ka töölisklubisid.


==Välismaa klubisid==
== Välismaa klubisid ==
*[[Jakobiinide Klubi]] (Prantsusmaa, poliitiline profiil)
* [[Jakobiinide Klubi]] (Prantsusmaa, poliitiline profiil)
*[[Rooma Klubi]] (rahvusvaheline, globaalprobleemide uurimise profiil)
* [[Rooma Klubi]] (rahvusvaheline, globaalprobleemide uurimise profiil)


==Klubisid Eestis==
== Klubisid Eestis ==
*[[Kujutavate kunstide klubi]] ehk Kuku klubi
*[[Kujutavate kunstide klubi]] ehk Kuku klubi
*[[Rotary klubi]]
*[[Rotary klubi]]
16. rida: 19. rida:
*[[Impressum (meediaklubi)]]
*[[Impressum (meediaklubi)]]


==Kirjandus==
== Kirjandus ==
[[Andres Langemets]]. "Kuku klubi - kerge laskuda, raske lahkuda]] [http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/andres-langemets-kuku-klubi---kerge-laskuda-raske-lahkuda.d?id=28829539] – Eesti Ekspress 29.01.2010
[[Andres Langemets]]. "Kuku klubi - kerge laskuda, raske lahkuda]] [http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/andres-langemets-kuku-klubi---kerge-laskuda-raske-lahkuda.d?id=28829539] – Eesti Ekspress 29.01.2010


==Välislingid==
== Vaata ka ==
* [[Selts]]



==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited}}


==Välislingid==
{{pooleli}}




[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]
[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]

Redaktsioon: 3. juuni 2010, kell 11:48

Klubi (inglise keeles club) – ühise maailmavaate, elukutse, seisuse, huviala, soo, ea, seksuaalse eelistuse, kooskäimise aja vm. ühise tunnuse alusel moodustunud või loodud isikute seltskond või koondis, millel enamasti on koht kooskäimiseks, suhtlemiseks, harrastustegevuseks, meelelahutuseks, puhkamiseks jne. Klubiks võidakse nimetada ka teatavat mõttekoda, mille puhul ei pruugi osalejate koosseis, kooskäimise kohad ja kontakteerumise viisid olla püsivad. Klubidena on end regsitreerinud vahel ka mittetulundusühingud jm. organisatsioonid. Endises NSV Liidus nimetati klubideks kultuurhariduslikke asutusi (kolhoosiklubi, rahvamaja, kultuurimaja jne.), sealset tegevust aga klubiliseks tegevuseks.

Klubide ajalugu

  • Esimesed klubid tekkisid 16. sajandil Inglismaal ja olid mõeldud eeskätt meelelahutuslikuks tegevuseks.
  • 18. sajandil Prantsusmaal tekkinud Bretooni Klubi, sellest välja kasvanud Konstitutsiooni Sõprade Klubi, mida kooskäimiskoha järgi tuntakse rohkem Jakobiinide Klubina, olid poliitilise iseloomuga. Samal sajandil tekkis Venemaal kirjanduslik nn inglise klubi, kus osalesid muuseas A. Puškin ja N. Karamzin. 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tekkis Venemaa kubermangulinnades aadlike, kaupmeeste ja käsitöömeistrite klubisid, 1905. aasta revolutsiooni paiku ka töölisklubisid.

Välismaa klubisid

Klubisid Eestis

Kirjandus

Andres Langemets. "Kuku klubi - kerge laskuda, raske lahkuda]] [2] – Eesti Ekspress 29.01.2010

Vaata ka


Viited

Välislingid