Vulkaaniline tuhk: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P robot muutis: ro:Cenușă vulcanică |
||
| 50. rida: | 50. rida: | ||
[[pl:Popiół wulkaniczny]] |
[[pl:Popiół wulkaniczny]] |
||
[[pt:Cinza vulcânica]] |
[[pt:Cinza vulcânica]] |
||
[[ro: |
[[ro:Cenușă vulcanică]] |
||
[[ru:Вулканический пепел]] |
[[ru:Вулканический пепел]] |
||
[[sl:Vulkanski pepel]] |
[[sl:Vulkanski pepel]] |
||
Redaktsioon: 2. juuni 2010, kell 06:22
Vulkaaniline tuhk on vulkaanist väljapaiskunud kuni 2 mm läbimõõduga püroklastid ning neist koosnev vulkaaniline sete.
Vulkaaniline tuhk tekib plahvatuslike vulkaanipursete käigus pihustunud magmast. Kivistunud vulkaaniline tuhk on tuff.
Vulkaanilisest tuhast suuremaid püroklaste nimetatakse lapillideks (2...64 mm) ning vulkaanilisteks pommideks (üle 64 mm).
Erinevalt tuhast ei ole vulkaanilise tuha puhul tegemist millegi põlemise jäägi, vaid lihtsalt peene kivipuruga. Termin on pärit ajast, mil usuti, et vulkaanid on põlevad mäed[1].
Vulkaanilise tuha ümberkristalliseerumisel võib sellest saada bentoniit. Bentoniidi kihte leidub ka Eesti maapõues.
Vulkaanilist tuhka kasutatakse stratigraafilisel korreleerimisel markerkihina.
Väga võimsate vulkaanipursetega kaasneb suure koguse vulkaanilise tuha paiskumine atmosfääri, mis võib mõjutada kliimat ning põhjustada kauneid päikeseloojanguid (näiteks Krakatau vulkaanipurse 1883. aastal.)
Vulkaaniline tuhk võib ärritada limaskesti ning põhjustada probleeme näiteks astmahaigetele. Kontaktläätsede asemel tuleks vulkaanilise tuhaga kokku puutudes kanda prille. Lennukitele võib vulkaanilise tuha pilvest läbisõitmine mootorite seiskumise tõttu lõppeda saatuslikult.
Vaata ka
Viited
- ↑ Clark, Audrey N. (2003). The Penguin Dictionary of Geography (3. trükk). Penguin. Lk 451. ISBN 0140515054