George Eastman

George Eastman (12. juuli 1854 – 14. märts 1932) oli ameerika leiutaja ja filantroop, kes mängis juhtivat rolli fotograafia arenguloos. Ta asutas Eastman Kodak Company ja leiutas läbi raskuste rullfilmi, aidates niiviisi kaasa fotograafia arengule. Ta oli eeskujuks Léon Bouly’le, Thomas Edisonile ja vendadele Lumière’dele ning Georges Méliès’le.

Lapsepõlv ja noorusaeg

George Eastman sündis Waterville külas, New-Yorgi osariigis. Ta oli kolmest lapsest noorim. George veetis algaastad isa talukohas, aga kui ta oli viie aastane kolis pere Rochesteri. Aga Rochesteris tabas perekonda suur tragöödia, George isa suri. Tänusellele George Eastmanil kolledžis õppimine ebaõnnestus, ei lõpetanud kooli. Perekonnal olid suured rahamured. George käis koolis 14. eluaastani, sest siis oli ta sunnitud tööle minema. Tema esimene töö oli kindlustusfirmas, kus maksti palka 3 dollarit nädalas. Aasta hiljem siirdus ta teisse kindlustusfirmasse. Tema palk suurenes 5 dollarini nädalas. Aga isegi sellest palgakasvust ei piisanud perekonna võlgade tasumiseks. 1874 aastal, pärast viit aastat kindlustustegevust, asus ta tööle Rochesteri Savings Panka. Pangas oli ta sekretär ja sai oma töö eest ei rohkem ega vähem kui 15 dollarit nädalas.

Kodak Company

Kui George Eastman oli 24. aastane tahtis ta fotograafia keerukat protsessi lihtsustada. Talle ei meeldinud, et fotoaparaat on sama suur kui mikrolaineahi ja pildistamiseks vajalikud statiivid rasked ning fotondusega käisid kaasas kemikaalid (lahus COLLODON ja valgustundlik sool) ja vesi. Kasutusel olid siis wet-plaadid (märjad-plaadid). Ta luges ühest Briti ajakirjast, et fotograafid tegid oma želatiin emulsioonid. Fotoplaadid olid kaetud želatiin emulsiooniga, algul oli plaadid väga tundlikud ja hiljem kuivad. George Eastman otsustas arendada kuiv-plaat emulsiooni. Tema unistus oli leiutada kuiv-plaat. Ta võttis ajakirjast emulsiooni valemi ja hakkas želatiin emulsiooniga tegelema, kuna see valem ahvatles teda. Ta mõistis, et see valem vähendaks fotokaamera suurust ja kaalu. See oli üks olulisemaid aspekte, mis pani teda tegutsema. Ta töötas päeval pangas ja õhtul tegi katsetusi, köögi. Eastmani eesmärk oli muuta fotograafia mugavaks pliiatsiks. Ta tahtis lihtsalt muuta fotograafia kättesaadavaks amatööridele. Tema ajal oli fotograafia professionaalide kallis pärasusmaa. Tema ema ütles, et Eastman oli mõnel ööl nii väsinud, et ta ei suutnud isegi lahti riietuda, vaid magas põrandal, köögipliidi kõrval. Pärast kolme aastat kestnud foto eksperimente, oli Eastmanil valem, mis töötas.

1880 aastaks oli ta niisiis väljamõelnud kuiv fotoplaadi (Dry-plaadi) ja patenteerinud masina, et ettevalmistada suur hulk plaate. Kuiv-plaat oli oma eelkäijast kvaliteetsem, säilis paremini. Ta korraldas uurimus, et tuvastada kuiv-plaadi müügi võimalusi teistele fotograafidele. Aprillis 1880 rentis George Eastman State Streeti Rochesteril asunud maja kolmanda korruse, kus hakkas müügiks tootma täiustatud kuiv-plaate. Tema tootmine laienes ja eksperimendid foto alal jätkusid. Ta leiutas veel karv foto emulsiooni paberi, mis oli paindlikum kui klaasplaat. Aga saavutatud teda ei rahuldanud, jätkas leiutamist. G. Eastman suutis leiutada klaasist fotoplaadi asemel midagi paremat. 1893. aastal teats Eastman, et leiutas rullides filmid ehk filmirulli. See oli kuiv, läbipaistev, paindlik ja purunematu fotofilm. See oli lõigatud kitsasteks ribadeks. Seda võis kokkurullida. Ta valmistas veel filmirullihoidja.

1888 aastal oli sõna "Kodak" esimene registeeritud kaubamärk. Kodaki loosungiks said sõnad: "Vajutate nuppu, meil ei puhata." Sel, 1888. aastal, tegi ta tarbijatele esimese lihtsa kompaktse fotokaamera. Fotokaamera oli spetsiaalselt kavandatud rullfilmile. Kaamera oli ristküliku kujuline käes hoitav fotokaamera. Seda oli lihtne kasutada ja see oli kõigile kättesaadav. Tema Kaamera oli algajatele. See maksis 25 dollarit. Palju või vähe? Tegelikult on see fotokaamera väga odav. Näiteks autotööstuse kroonimata kuningas Henry Ford hakkas oma firma "Ford Motor Combany" lihttöölistele maksma päevapalka 2,5 dollarit ja hiljem 5 dollarit. 1892. aastal asutas ta Eastman Kodak Company, mis oli üks esimesi ettevõtteid, mis hakkas massiliselt tootma standardiseeritud fotograafia seadmeid. Kõnealune äriühing valmistas ka läbipaistvat paindlikut kilet, mille kavandas Eastman 1889. aastal, mis mõjutas oluliselt kinotööstuse arengut. Eastman oli oma ettevõttes kuni surmani ja annetas oma eluajal 100 miljonit dollarit erinevatele projektidele, peamiselt Rochesteri Ülikoolile ja Massachusettsi tehnoloogiainstituutile.

Heategevus

Eastman tegi olulisi kingitusi Tuskegee- ja Hampton Instituudile. Kingitusi üleandes ta ütles: "Edu maailmas sõltub täielikult haridusest." Ta annetas, sest tundis siiralt mure hariduse- ja afroameeriklaste käekäigupärast. Samas tundis ta sisemist rahulolu, sest sai teha midagi head. Kui ta 1924. aastal annetas Rochester Ülikoolile, Tuskegee- ja Hampton Instituudile 30. miljonit dollarit, siis ta ütles: "Nüüd ma tunnen end paremini."

Eastmni tundis suurt huvi veel hambakliiniku rajamise vastu. Ta töötas täielikud rahastamis programmid välja ja annetas selle najal 2,5 miljonit dollarit Rochester hambakliiniku jaoks. See järel algas ulatuslik hambaravi programm lastele. Tema eesmärk: Tasuta hambaravi! Põhjus? Ta põhjendas seda umbes niiviisi, et laste hammaste, nina, kurgu ja suu eest tuleb hoolt kanda varakult, et nad oleksid terved ja tugevad. Eastman rahastas veel Londoni, Pariisi, Rooma, Brüsseli ja Stockholmi hamakliinikute projekte. N: Eastmani Hambakliinik Londonis valmis 1931. aastal. Kuna Eastman armastas muusikat, siis ta asutas Eastmani muusika kooli, teatrile ja sümfooniorkestrile. Ta tahtis niiviisi nautida muusika ilu ja rõõmu. Tuua inimesed muusikale lähemale.

Kasutatud allikad

• [1]
• Kodaki ametlik kodulehekülg [2]

G. Eastmani esimene fotokaamera [3]