Täislause: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 18. mai 2010, kell 13:42

Tüüpiline lause on täislause, s.o ehituselt täielik lause, mis väljendab terviklikku mõtet. Täislause sobib paljudesse kontekstidesse ja on mõistetav ka kontekstist lahus. Igal täielikul lausel on kaks osa:

• alusosa ehk alus (subjekt), mis näitab, millest lauses kõneldakse

• ütlusosa ehk öeldis (predikaat), mis näitab, mida alusest öeldakse

Täislause on grammatiliselt kujundatud ja intonatsiooniliselt vormistatud. Täislause koosneb tüüpiliselt finiitverbist (verbi pöördelisest vormist) ja selle juurde kuuluvatest nominaalsetest liikmetest, mida tavaliselt on vähemalt üks, näiteks

•Vanaema(alus) koob(öeldis) õhtuti(määrus) sokke(sihitis).

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-Tüüpiline [[lause]] on '''täislause''', s.o ehituselt täielik lause, mis väljendab terviklikku mõtet. Täislause on kontekstivaba, mis tähendab, et ta ei sõltu eelnevatest ega järgnevatest lausetest.
+Tüüpiline [[lause]] on '''täislause''', s.o ehituselt täielik lause, mis väljendab terviklikku mõtet. Täislause sobib paljudesse kontekstidesse ja on mõistetav ka kontekstist lahus.
 Igal täielikul lausel on kaks osa:
@@ 9. rida: / 8. rida: @@
 Täislause on grammatiliselt kujundatud ja intonatsiooniliselt vormistatud. Täislause koosneb tüüpiliselt finiitverbist (verbi pöördelisest vormist) ja selle juurde kuuluvatest nominaalsetest liikmetest, mida tavaliselt on vähemalt üks, näiteks
+''•Vanaema(alus) koob(öeldis) õhtuti(määrus) sokke(sihitis).''
-''• Vesi voolab ojas.''
-''• Reisibuss sõidab mööda Pärnumaa valdu.''
-''• Tartu kaubamajas avati uuenenud toiduosakond.''