AGA: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SilvonenBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: da:AGA
TXiKiBoT (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: no:AGA (selskap)
26. rida: 26. rida:
[[el:Άγκα]]
[[el:Άγκα]]
[[en:AGA AB]]
[[en:AGA AB]]
[[no:AGA (selskap)]]
[[fi:AGA (yhtiö)]]
[[fi:AGA (yhtiö)]]
[[sv:AGA (företag)]]
[[sv:AGA (företag)]]

Redaktsioon: 18. mai 2010, kell 00:48

AGA on üks paljudest tuntud Rootsi päritolu ettevõtetest, mis on jõudsalt arenenud tänu uutele tehnilistele lahendustele. AGA arengut on tugevalt mõjutanud Gustaf Dalén, kelle leiutised panid aluse ettevõtte edule. 1912. aastal omistati Dalénile Nobeli füüsikapreemia.

AGA (esialgse nimega Aktiebolaget Gasaccumulator) asutati 1904. aastal. Samal aastal käivitus Saltsjö-Järlas Nackas ka AGA esimene tehas. Rahvusvahelise kontserni peakontor asub Stockholmis Lidingöl, tütarettevõtted on loodud paljudesse maailma riikidesse.

Eestis tegutseb AGA alates 1908. aastast. 1920 asutati siin AGA esindus ning aasta hiljem tütarfirma Eesti AGA, mis 1940. a natsionaliseeriti. Pärast poolesajandilist vaheaega, 1991. aastal, taasasutati Eesti AGA, millest tänaseks on saanud Eesti juhtiv tööstus- ja meditsiinigaaside tootja ja müüja. Alates 2000. aastast on AGA omanikuks maailma juhtiv tööstusgaasi- ja inseneriteadusettevõte The Linde Group, millel on enam kui 50 000 töötajat ca 100 maailma riigis. Linde peakontor asub Saksamaal Münchenis.

AGA tegevusalad

AGA on läbi aegade tegelenud tööstusgaaside (atsetüleen, hapnik, lämmastik, süsinikdioksiid e süsihappegaas, argoon jpt) ning meditsiinigaasidega (nt hapnik, naerugaas).

Kontsern on juba enam kui sada aastat rõhku pannud innovatsioonile. Lisaks majakate jaoks mõeldud süsteemidele ning raadio- ja teleseadmetele on AGA tootnud ka filmiprojektoreid, sihikuid, kaugusmõõtjaid, periskoope, vereringe- ja hingamisaparaate, patareisid, radiaatoreid jpm. Juba aastal 1919 tõi AGA turule raadiosaatja ja 1927. aastal esitles Euroopa esimest võrku ühendatud raadiovastuvõtjat. 50.-60. aastatel oli AGA tegev ka televaldkonnas, töötades välja koguni oma värviteleri.

1960. aastate teisel poolel hakkas AGA üha enam tähelepanu pöörama gaasivaldkonnale. Raadio- ja teleseadmete tootmine lõpetati järk-järgult, suurem osa sellest harust müüdi Philipsile. Osa tehnikaettevõtteid koondati börsil noteeritud tütarettevõttesse Pharos, soojatootja CTC müüdi Saabile.

Tänaseks on AGA Skandinaavias ja Baltikumis üks juhtivaid tööstusgaasiettevõtteid. Lisaks tööstus-, toiduaine-, meditsiini- ja erigaaside tootmisele ning müügile tegeleb AGA ka uute rakenduste väljatöötamisega. Samuti on kontsernil juhtiv roll vedelgaasisektoris ning jõudsalt arendatakse ka LNG (veeldatud maagaas) valdkonda. AGA on ka aktiivne biogaasi tarnija ning haldab Skandinaavias paljusid biogaasitanklaid.

Välislingid