Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Et see lehekülg kipub minema liiga pikaks, tuleb aeg-ajalt osa materjalist arhiveerida.

Eelnev Arhiiv 18

Üldine arutelu

Järgnev –

Alusta uut teemat

ak:Wikipedia:Community Portal

---

MTÜ Wikimedia Eesti

Kavandatakse mittetulundusühingut MTÜ Wikimedia Eesti. Andres 21. november 2009, kell 17:08 (UTC)

Haldusüksuste terminikomisjon

Kui moodustataks haldusüksuste (liigisõnade) jms terminikomisjon, kes Vikipeedia tegijatest tahaks liituda? Andres 14. jaanuar 2010, kell 20:51 (UTC)

Mul on huvi selle teema vastu. Geonarva 14. jaanuar 2010, kell 20:57 (UTC)

Aega just ylearu ei ole, aga kui oma nappide filoloogiateadmistega kuidagi abiks saan olla, andke teada. Systeem kuluks ära kyll. --Oop 18. jaanuar 2010, kell 15:36 (UTC)

Mis sest terminikomisjonist saanud on ja kas/kes vikipedistide ridadest seal tegutseb? Ave Maria 27. aprill 2010, kell 20:00 (EEST)

Seda ei ole seni moodustatud. Andres 27. aprill 2010, kell 20:14 (EEST)

Autode registreerimisnumbrid ja isikuandmete kaitse seadus

Seoses ühe pildiga, millel oli kujutatud autode registreerimisnumbrit saatsin järelpärimise Andmekaitse Inspektsioonile.

Sain põhjaliku ja ammendava vastuse. Kirja lõpus oli klausel, et kiri on mõeldud lugemiseks vaid adressaadile, mistõttu ma tervet kirja ei avalda. Küll aga teen kokkuvõtte:

• Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg. 1 järgi kuulub auto registreerimisnumber isikuandmete hulka
• Isikuandmete kaitse seaduse § 5 järgi on isikuandmete avaldamine isikuandmete töötlemine
• Isikuandmete kaitse seaduse § 10 lg. 1 järgi on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes isiku nõusolekul

Seega ei või me ilma isiku loata tõepoolest avaldada pilte, millel on näha autode registreerimisnumbrid.

See tuleks kuhugi juhendisse ka kirja panna.--WooteleF 21. aprill 2010, kell 16:52 (EEST)

Kas äkki teha mingi mall/kategooria, millega niisugused pildid ära märkida? Mõnede puhul oleks tarvis ainult numbrimärk uduseks muuta ja sellepärast ei pea ju tingimata pilti ära kustutama? --kanakukk 21. aprill 2010, kell 17:29 (EEST).

Äkki nad on ikkagi nõus selle kirja täis mahus avaldamisega? AKI ametlik seisukoht ei tohiks olla salastatud...--WikedKentaur 21. aprill 2010, kell 17:41 (EEST)

Sellega seoses tekkis muidugi ka küsimus, et kui auto ei ole isikuga seostatud (auto ja isik samal pildil), siis kuidas autol saavad olla isiklikud andmed? --WikedKentaur 21. aprill 2010, kell 17:46 (EEST)

Mina ka ei saa sellest aru. Lugeda auto registrimärk isikuandmete hulka kuuluvaks on imelik. Auto võib sõita Vaiksest Atlandi ookeanini ja seda võivad tänavatel-teedel näha miljonid inimesed, aga pilti kus juhuslikult on sama auto peal, avaldada ei tohiks! Leian, et Vikipeedias võib küll avaldada fotosid autode registrimärkidega, sest me ei vii kokku autot ja tema omanikku. Kui me omaniku nime märgiks, alles siis peaks tema nõusolekut küsima. Valju 21. aprill 2010, kell 19:03 (EEST)

Minu meelest ei ole antud juhul meie asi tõlgendada, kas see on õige või väär; st kui pädev asutus on selgesti öelnud, et numbrimärki ei tohi vabalt levitada, siis nii ongi. Kui seadusandlus on jabur (mida ta ka minu arvates hetkel on), siis Vikipeedia ei ole vististi see koht, kus seadusi omatahtsi ümber tegemata hakata. Kahjuks ei oska ka soovitada, et kelle poole pöörduda, et seadust muudetaks. --kanakukk 21. aprill 2010, kell 19:13 (EEST).

Tsiteerin seadust, § 4 lg. 1: Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust.

Mina saan sellest nii aru, et kui mingid andmed on antud kontekstis seostatavad konkreetse isikuga, siis on need isikuandmed. On ju ka pilte, millele on sattunud majanumbrid ja tänavasildid. Majadel on elanikud ja aadress kuulub ju samuti isikuandmete hulka. Aga need elanikud või autode omanikud pole ju antud kontekstis "tuvastatavad füüsilised isikud". Adeliine 21. aprill 2010, kell 19:31 (EEST)

Seadus ei ole jabur, vaid seadust tõlgendatakse meelevaldselt. Kehtiva Isikuandmete kaitse seaduse § 4. Isikuandmed lõige (1) märgib, et Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.

Selles seaduses pole sõnagi auto registrimärgist ja Vikipeedias võib rahumeeli avaldada kõiki registrimärke ja kõiki autosid loetava registrimärgiga ükskõik millisel kujul, seni kuni me ei kirjuta isiku artiklisse, et tal on auto registrimärgiga XXX NNN ega kirjuta mõnes muus artiklis auto registrimärgi juurde, et see auto kuulub inimesele Y.

NB! Ülalnimetatud kirja saatja kasutab ekslikult mõistet registreerimisnumber, õige on siiski riiklik registreerimismärk ehk registrimärk. Valju 21. aprill 2010, kell 19:48 (EEST)

Mina ei näe vajadust Andmekaitse Inspektsiooni vastust kahtluse alla seada. Tegu on antud valdkonda otseselt korraldava asutusega.--WooteleF 21. aprill 2010, kell 20:08 (EEST)

Ma oleksin selle väitega nõus kui keegi suudaks mulle selgeks teha kuidas on auto registrimärgi järgi võimalik tuvastada auto omanikku? Tuvastada saavad ainult isikud (politseinikud, ARK töötajad jne), kellel on juurdepääs riiklikele andmebaasidele, aga Vikipeedia kasutajatel selline võimalus puudub. Valju 21. aprill 2010, kell 20:26 (EEST)

Aga esita siis kuhugi omapoolne järelpärimine. Justiitsministeeriumisse näiteks.--WooteleF 21. aprill 2010, kell 20:29 (EEST)

Kuna ma pöördusin inspektsiooni poole Vikipeedia nimel ja Vikipeedia administraatorina, siis ilmselt võin selle kirja tõesti siin täies mahus esitada. Andmekaitse Inspektsioonile laekus 21.04.2010 Teie pöördumine, milles palusite selgitust, kas Internetis on lubatud avaldada fotosid, millel on näha auto numbrimärk.

Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõige 1 sätestab, et isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Isiku tuvastamisel on võimalik eristada isiku otsest ja kaudset tuvastamist. Kui otseselt võib inimese tuvastada näiteks nime alusel, siis kaudselt on võimalik inimene tuvastada muuhulgas ka auto registreerimisnumbri kaudu. Antud juhul ei ole määrav, kui suur isikute ring konkreetse auto registreerimisnumbri abil selle omaniku või valdaja ära tuvastada suudab. Oluline on fakt, et seda on võimalik teha, st kindel füüsiline isik on auto registreerimisnumbri kaudu tuvastatav.

Kuivõrd eeltoodust nähtub, et auto registreerimisnumber on käsitletav isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse mõttes, tuleb selle kasutamisel arvestada isikuandmete kaitse seaduses sätestatud piirangutega. Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse §-le 5 on isikuandmete (sh auto registreerimisnumbri) avalikustamine isikuandmete töötlemine. Järelikult on sellise foto üleslaadimine Internetti, kus on jäädvustatud auto koos nähtava auto registreerimisnumbriga, isikuandmete töötlemine.

Isikuandmete kaitse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes inimese nõusolekul. Seega võib autot kujutava foto, millel on näha ka auto registreerimisnumber, Interneti üles panna ainult selle isiku nõusolekul, keda nimetatud registreerimisnumbri kaudu on võimalik tuvastada (auto omanik või valdaja).

Teatud juhtudel on aga isikuandmete töötlemine lubatud ilma inimese eelneva nõusolekuta. Isikuandmete kaitse seaduse § 11 lõige 2 sätestab, et isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Siia alla võivad kuuluda näiteks liikluseeskirjade rikkujaid kujutavad fotod, mida võib ilma isiku eelneva nõusolekuta avalikustada. Samas tuleb ka siin eelnevalt arvestada seda, et foto avalikustamisel ei tohi ülemääraselt kahjustada inimese õigusi. Seetõttu tuleb iga juhtumi puhul hinnata individuaalselt, kas ilma inimese eelneva nõusolekuta on isikuandmete avalikustamine seaduslik või mitte.

Võrgulehel http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Tildri_p%C3%B5ik.jpg on avalikustatud fotod, millel on näha kaks autot, millest ühe registreerimisnumber on selgelt loetav ja seega selle auto omanik või valdaja tuvastatav. Järelikult on toimub antud võrgulehel isikuandmete töötlemine. Esmapilgul ilma fotografeerimise põhjust teadmata ei paista, et foto osas võiks esineda avalik huvi. Seetõttu peaks sellise foto üleslaadimisele eelnema isiku nõusolek selleks.

Lugupidamisega

Kaja Puusepp

Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvedirektor peadirektori ülesannetes --WooteleF 21. aprill 2010, kell 20:05 (EEST)

Vist räägitakse sellest pildist: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Tildri_p%C3%B5ik_01.jpg --WikedKentaur 22. aprill 2010, kell 09:17 (EEST)

Alguses on juttu sellest, et autonumbri järgi saab isikut tuvastada. Nähtavasti asja mõte on selles, et avalikustatakse, et selle ja selle isiku auto on viibinud Tildri tänaval, mitte selles, et auto number on avalikustatud. Edasi aga minu meelest loogika lonkab, Kui oleks näiteks pildistatud suures plaanis ainult autonumbrit, siis poleks mingeid isikuandmeid avalikustatud.

Edasi, kas ka näiteks tänavapilt, millel inimese nägu on äratuntav, on isikuandmete töötlemine? Andres 21. aprill 2010, kell 21:31 (EEST)

Ma arvan ka, et asi pole selles, et võõrad inimesed saavad kellegi autonumbri teada. Pigem selles, et need, kes auto omanikku teavad, saavad tuvastada, kus ta mingil hetkel parajasti oli. Sel juhul peaks tõesti sama asi kehtima ka äratuntava näo kohta tänaval. --Epp 21. aprill 2010, kell 22:08 (EEST)

Õigemini, nad saavad teada, kus tema auto oli. Andres 21. aprill 2010, kell 22:48 (EEST)

Aga ma olen ka kuulnud, et kui avalikus kohas viibinud isik jääb juhuslikult pildi peale, siis tema luba pildi avaldamiseks pole tarvis. Andres 21. aprill 2010, kell 22:50 (EEST)

Sellest on pikk arutelu siin.

• § 10 lõige 1: "Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti."
• § 11 lõige 4: "Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi."
• § 11 lõige 8: "Kui seadus ei sätesta teisiti, asendab avalikus kohas toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul avalikustamise eesmärgil andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada."--WooteleF 21. aprill 2010, kell 23:00 (EEST)

Eestis on veerand või koguni ligi pool autodest ametiautod, paljudele neist on firmatunnused peale maalitud. Sel juhul ei peaks vist olema tegu füüsilise isiku tuvastamisega? 1990ndatel oli kombeks kasutada asutuste numbriseeriaid, mille järgi oli kohe tänaval võimalik tuvastada, et auto kuulub kindlale juriidilisele isikule. Nt Veeteede Amet pani laevadele nimeks EVA (001, 002 jne) ja hankis autonumbrite seeria EVA ... See lõppes ära siis, kui autosid liisima hakati.SSGreporter 21. aprill 2010, kell 23:21 (EEST)

Me ei tea, kas inimene on pildistamisega nõus olnud, aga ta võib igal ajal meilt nõuda selle pildi kõrvaldamist. Kas nii?

Kas samuti pole ka autonumbritega? Kui omanik annab loa, võib autonumbrit pildistada, aga pärast võib ta nõuda pildi kõrvaldamist. Andres 21. aprill 2010, kell 23:30 (EEST)

Kohtasin nädal tagasi Hiiumaal piimaautot, mille eest- ja külgvaade olid niivõrd silmatorkavad, et ma pole tõenäoliselt ainus, kes seda autot pildistas. Ees: "Värske piim! Anna teed!" ja küljel lisaks lõbusale lehmapildile: "Tervitustega Eestimaa lehmadelt!" ning ettevõtte logo(d). Kui juht (füüsiline isik) nägupidi ära tuntav pole, siis auto sellisest kujundusest järeldub, et autoomanik on otse soovinud jäädvustamist. Pole ju mõeldav autot seepärast peatada, et igaks juhuks üle küsida.SSGreporter 21. aprill 2010, kell 23:44 (EEST)

Pöördu Andmekaitse Inspektsiooni ja Justiitsministeeriumi poole. Mis siin ikka niisama targutada. Andmekaitse Inspektsioon on oma seisukoha öelnud ja ma ei näe praegu põhjust seda ebapädevaks pideda.--WooteleF 21. aprill 2010, kell 23:48 (EEST)

Mina näen küll põhjust: esituse ilmne ebaloogilisus. Andres 22. aprill 2010, kell 00:21 (EEST)

Mulle ei tundu see ebaloogilisus ilmne. Aga kui tundub ebaloogiline, siis tulebki muudest instantsidest järgi uurida.--WooteleF 22. aprill 2010, kell 00:26 (EEST)

Neil võib sisuliselt õigus olla, aga arutluskäigus on viga. Algul räägitakse sellest, et autonumbri järgi on võimalik isikut tuvastada ning tänu sellele tema kohta isikuandmeid saada, siis aga öeldakse, et "eeltoodust nähtub, et auto registreerimisnumber on käsitletav isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse mõttes". Ei nähtu ju. Andres 22. aprill 2010, kell 00:35 (EEST)

Isikutel on tõesti õigus piltide eemaldamist nõuda, isegi kui nad on varem selleks loa andnud.--WooteleF 21. aprill 2010, kell 23:49 (EEST)

Kas pole lihtsam lihtsalt kõik numbrimärgid mustaks või uduseks teha? Kasvõi igaks juhuks. Vikipeedia ei kaota sellest midagi, kui pildil numbrimärki näha ei ole.--Kyng 22. aprill 2010, kell 08:34 (EEST)

Muidugi. Välja arvatud juhul, kui me tahame illustreerida artiklit numbrimärgist. Andres 22. aprill 2010, kell 08:49 (EEST)

Selleks puhuks ehk ikka õnnestub mõne autoomaniku käest luba saada.--WooteleF 22. aprill 2010, kell 10:23 (EEST)

Kas sa väidad, et selle pildi avaldamiseks on vaja küsida luba? --WikedKentaur 22. aprill 2010, kell 18:33 (EEST)

Mina ei väida midagi.--WooteleF 22. aprill 2010, kell 18:41 (EEST)

---

Vähemasti selle võiks jätta uduseks tegemata. --WikedKentaur 22. aprill 2010, kell 09:17 (EEST)

Võimalik, et selle pildi juures on mängus. "avalik huvi".--WooteleF 22. aprill 2010, kell 10:23 (EEST)

Isikute pildistamisest on juttu ka siin Vikipeedia:Autoriõigused. --WikedKentaur 22. aprill 2010, kell 09:17 (EEST)

Sinna tuleks juurde lisada ka Isikuandmete kaitse seaduse paragrahvid.--WooteleF 22. aprill 2010, kell 10:23 (EEST)

Nüüdismuusika oskuskeel 2010

Eesti Arnold Schönbergi Ühing on küsimuse ees, kas kuulutada ka sel aastal välja tunnustusauhindade jagamine seisuga 31.12.2010 tehtud kaastööde eest nüüdismuusika valdkonnas. Milline on Vikipeedia kogukonna arvamus? --Andrus Kallastu 26. aprill 2010, kell 15:25 (EEST)

Kas see peab just nüüdismuusika olema? Kas eelmine kord vaadati rangelt, et muud muusikaalased artiklid arvesse ei läheks? Võiks üldiselt muusikateemaline olla. Adeliine 26. aprill 2010, kell 15:36 (EEST)

Eelmisel korral oli tehti osavõtt nigel. Kas saab midagi ette võtta, et asi paraneks? Andres 26. aprill 2010, kell 16:41 (EEST)

Kui seda võistlust muusikakoolides propageerida siis ehk annaks isegi nii konkreetse teema juures mingit täiendavat sisu saada.

Kuid üldiselt vähemalt samal kujul pole vast mõtet korraldada. Teema võiks laiem olla, "mida teha"-osa paremini välja toodud ning võistluse perioodi pole ka tarvis nii pikaks venitada. Nüüdismuusikaalaste artiklitega tuleks tegeleda aga ma pole kindel kas võistlus oleks siin parim võimalik lahendus. Ivo 28. aprill 2010, kell 10:08 (EEST)

Aitäh tagasiside eest! Eesti Arnold Schönbergi Ühing jätab sel aastal võistluse välja kuulutamata.--Andrus Kallastu 28. aprill 2010, kell 16:23 (EEST)

blokk - korduv masintõlke lisamine

Kuna masintõlkeid tekib aina tihedamini, siis kas äkki võiks olla blokeerimise põhjuste rippmenüüs "korduv masintõlke lisamine"? Ma arvan, et seda juhtub umbes sama palju nagu taunitavat käitumist, mis praegu on rippmenüüs kui mitte rohkemgi. Ave Maria 28. aprill 2010, kell 23:03 (EEST)

Jah, võiks. Kuidas seda teha? Taivo 28. aprill 2010, kell 23:08 (EEST)

Ma ei tea, kuidas need rippmenüü tekstid tekitatud on sinna. ei oska teha seda. Ave Maria 28. aprill 2010, kell 23:17 (EEST)

Kõigepealt peaks veenduma, et tegu on ikka masintõlkega. --Epp 28. aprill 2010, kell 23:54 (EEST)

arutelu kustutamine

kas pildi/artikli arutelu kustutamine on põhjendatud? kas see on vältimatu? Ave Maria 28. aprill 2010, kell 23:12 (EEST)

Minuarust väärivad allesjätmist vaid pikad arutelud, kus midagi olulist kokku lepitakse. Reeglina leiavad need aset selliste artiklite ja pilti arutelulehtdele, mida niikuinii ei kustutata.--WooteleF 28. aprill 2010, kell 23:24 (EEST)

Tegemist on juhtudega, kus pilt on juba kustutatud, aga pildi arutelu on veel alles. Nende kustutamine on tänuväärt tegevus, sest selliseid arutelusid ilma pildita on väga raske leida. Taivo 28. aprill 2010, kell 23:28 (EEST)

Ma ei ole viimasega nõus. kui artikli/pildi arutelu kustutada, siis on ju oht, et tehakse samas stiilis artikkel/pilt uuesti, sest ei pruugi selge olla, milles oli eelmine kord probleem. Ave Maria 28. aprill 2010, kell 23:39 (EEST)

Tegelikkuses sellist probleemi ei ole.--WooteleF 28. aprill 2010, kell 23:54 (EEST)

Artiklite osas on Ave Marial õigus. Aga kui tõenäoline on, et luuakse pilt täpselt sama nimega, millel on samad puudused? Minu meelest ebatõenäoline. Ja kui luuakse samade puuduste ja teistsuguse nimega pilt, siis ei leia seda arutelu ikka üles. Taivo 29. aprill 2010, kell 00:01 (EEST)

Artikleid kustutatakse ka enamasti ilma sisulise aruteluta: sodimine, autoriõiguste rikkumine, mittetähelepanuväärne. See käib reeglina pikema jututa. Paljukest on selliseid artikleid, mille kustutamisele on eelnenud pikad vaidlused?--WooteleF 29. aprill 2010, kell 00:08 (EEST)

Minu meelest ei tohiks kindlasti kustutada arutelusid, mille puhul on vähimgi oht, et sama küsimus võib uuesti esile kerkida ja vaidlusi tekitada. Üldse ei peaks ilma mõjuva põhjuseta arutelusid kustutama.

Kui juba kustutamisest juttu; kas annaks tekitada mingit võimalust viimastes muudatustes kustutamislogisid mitte näidata? Et mulle laiendatud muudatuste vaade ei meeldi, on viimaste muudatuste jälgimine viimasel ajal täiesti võimatu. --Epp 28. aprill 2010, kell 23:53 (EEST)

Minul on viimaste muudatuste alguses nimeruumi rippmenüü, kust saab valida näiteks "(Artiklid)" ja siis piltidega seotud toiminguid ei näidata. Aga kustutamislogisid päris välja lülitada sealt ei saa. Taivo 29. aprill 2010, kell 00:01 (EEST)

Nõus, et säilida võiks arutelud lehekülgedele, millest kindlasti peaks tulevikus uuesti artikkel tekkima. Ja arutelu ei tuleks kustutada, kui puudus, millele juhiti tähelepanu, on eemaldatud (viimasel ajal ette tulnud). Küll aga ei näe ka mina mõtet sellel, et säilivad artiklita arutelud, kus nenditakse et tegu oli reklaamiga vms ja mida ilmselt enam uuesti ei looda. Kui sama nimega kustutatavat faili korduvalt üles laaditakse, tuleks kirjutada laadija arutelusse.

Konkreetse põhjuse võiks kustutamise juures senisest sagedamini anda küll (oli siis arutelu või polnud). Eeldamata, et kõik saavad arhiivist vaadata ja ise selgusele jõuda. Pikne 29. aprill 2010, kell 13:30 (EEST)

"Viimased muudatused" → "Laiendatud viimased muudatused" võiks mugav lahendus olla küll, kui meeldib. Üpris võimalik, et isiklikule kujunduse alamlehele saab mingi koodijupi meisterdada, mis logikirje(d) peidaks, aga ei tea, kes oleks pädev aitama selles osas. Pikne 29. aprill 2010, kell 13:30 (EEST)

Veel: Kui isikut solvatakse, siis kustutades palun ärge jätke laimu logisse (sisu oli...). Pikne 7. mai 2010, kell 14:11 (EEST)

Kuidas seda teha? Kas tuleb kõigepealt kõik maha tõmmata? Andres 7. mai 2010, kell 16:14 (EEST)

Lahter "Muu/täiendav põhjus" tühjaks teha lihtsalt. Pikne 7. mai 2010, kell 16:55 (EEST)

Wikimania

Selle Wikimania kuulutuse seal ülaservas (Wikimania 2010 on väljastanud kutse osalemiseks. Esita oma esitlus enne 20 mai.) peaks ära parandama. Ma küll leidsin mingi koha, aga ei julgenud torkida. --Epp 29. aprill 2010, kell 03:07 (EEST)

Torgi julgesti. Ühtlasi tuleks siis tõlgetele eelnevas mallis proofreading muuta kujule ready. Pikne 29. aprill 2010, kell 13:30 (EEST)

Ei torgi ma midagi. Seal on mingid kaitstud leheküljed, ja ma pole kindel, kuhu ja mida kirjutada. Ei jaksa ka ürituse üksikasjadesse süveneda. Mingeid kutseid kuulutati ju nagu varemgi välja. Ja oletan, et lihtsalt osalemiseks pole vaja mingeid esitlusi? Kas siis tõesti keegi ei oska sellega tegeleda? Kust see praegune tekst siis tekkis? --Epp 30. aprill 2010, kell 02:17 (EEST)

Ainult siin tuligi muuta. Keegi on esitluse kujule presentatsioon parandanud, aga see tähendab sisuliselt sama ja on pisut kehvem variant. Praegune tekst põhineb tõlgete lehe resümee järgi osaliselt varasemate aastate tõlgetel. Sõnumi parandavad sealsed adminid ise. Pikne 1. mai 2010, kell 16:24 (EEST)

Nojah, aga ta näitab ikka seda vigast teksti. Andres 1. mai 2010, kell 20:41 (EEST)

Muudatuste tühistamine

Kui tahan tühistada artikli ajaloos kõige viimast muudatust, tühistab süsteem hoopis kõik muudatused, mis see kasutaja viimati selles artiklis tegi. Minu meelest pole varem nii olnud. Kuidas saaks ainult ühte, kõige viimast muudatust tühistada? Adeliine 29. aprill 2010, kell 22:59 (EEST)

Mina teen nii, et klõpsan artikli ajalugu. Seal antakse kõigi versioonide salvestamise kuupäev ja kellaaeg. Siis klõpsan eelviimase (või ükskõik missuguse) versiooni salvestamise kuupäeva ja kellaaja peale. See versioon siis kuvatakse. Siis klõpsan redigeerimise nuppu. Saan hoiatuse, et redigeerin vana versiooni ja kui salvestan, lähevad kõik vahepealsed muudatused kaotsi. Noh, seda vaja ongi. Ei muuda midagi, kohe salvestan. Kokku neli klõpsu: ajalugu -> kuupäev ja kellaaeg -> redigeeri -> salvesta. Taivo 29. aprill 2010, kell 23:19 (EEST)

Koguaeg on olnud nii (vähemalt senikaua kui mina olen adminn olnud), et kui üks kasutaja on teinud mitu muudatust järjest, siis viimase tühistamisel tühistatakse kõik sama kasutaja järjestikkused muudatused.--WooteleF 29. aprill 2010, kell 23:24 (EEST)

Aga olemas on ka "eemalda" nupp. See peaks ainult viimase redaktsiooni eemaldama.--Kyng 30. aprill 2010, kell 10:04 (EEST)

vana elanike arv

Kuidas elanike arvu muutust kajastada nii, et aruteluleht jääb sodimata? Mäletan, et kuskil kasutasin selle kohta mingit tabelisarnast asja. äkki on kellelgi parem mõte? Ave Maria 1. mai 2010, kell 12:05 (EEST)

Pooldan tabelikuju nagu nt artiklis Aegviidu. Geonarva 1. mai 2010, kell 12:17 (EEST)

Ma ei ole kindel, et siin on aluseks statistikaameti andmed. Ave Maria 1. mai 2010, kell 12:29 (EEST)

Ei olegi. Seal on rahvastikuregistri andmed. --Metsavend 1. mai 2010, kell 12:38 (EEST)

Kui teha mingi mall, siis peab olema võimalus kirjutada ka märkusi (kuupäev, päritolu (rahvaloendus jne), allikaviide ja võib-olla veel midagi. Vormistada võib ka ilma mallita. Andres 1. mai 2010, kell 20:37 (EEST)

Probleem ei ole mitte selles, et me ei saaks seda artiklisse panna, vaid selles, et jäetakse panemata. Andres 1. mai 2010, kell 20:38 (EEST)

Kotkaristi teenetemärk inglise Vikis

Kotkaristi teenetemärk on inglise Vikis kahe nime ja artikliga, vt http://en.wikipedia.org/wiki/Military_Order_of_the_Cross_of_the_Eagle ja http://en.wikipedia.org/wiki/Order_of_the_Cross_of_the_Eagle Mõni kompetentsem vikilane võiks selle korda seada. Amherst99 5. mai 2010, kell 10:34 (EEST)

Ametlik ingliskeelne nimi on Order of the Cross of the Eagle, mitte Military Order of the Cross of the Eagle. Amherst99 5. mai 2010, kell 10:37 (EEST)

Veelkord valdadest

Mida kauem ma siin Vikipeedias tegutsen, seda enam häirib mind see, et kõiki väiksemaid haldusüksusi nimetatakse eesti vikis valikuta valdadeks. Vald on siiski ju maa omavaliitsus, mitte aga näiteks 10 miljoni elanikuga linn. Arvan jätkuvalt, et tuleks ikkagi kasutada nimetusi nagu kommuun või munitsipaliteet jne. -- Ahsoous 6. mai 2010, kell 10:53 (EEST)

Järgime Peeter Pälli soovitust. Seda me ei saa otsustada Vikipeedia sees, aga on idee moodustada vastav terminoloogiakomisjon. Sa võiksid selle töös osaleda. Andres 6. mai 2010, kell 10:57 (EEST)

Üldiselt arvan, et tunduvalt parem oleks lähtuda sellistest nimedest nagu teised eestikeelsed entsüklopeediad... ja vähe sellest, kui ikka näed et selle eesti viki jaoks valla pindala on nii kaks korda suurem kui Saaremaa võtab ka ikka kukalt kratsima -Ahsoous 6. mai 2010, kell 11:00 (EEST)

Minu meelest tuleks jäljendada eelkõige entsüklopeediate püüdu järgida keelemeeste soovitusi. Ja vastuväited tuleks esitada eelkõige keelemeestele, antud juhul Peeter Pällile. Veel parem oleks terminoloogiakomisjonis need asjad läbi vaielda. Ma ei tahaks vaielda isekeskis, sest ma ei näe sellel perspektiivi, ja minu jaoks on peaasi see, et oleks üldtunnustatud kokkulepe, sellepärast ma terminoloogiakomisjoni tahaksingi.

Mis selles imelikku on, kui vald suure pindalaga on? Andres 6. mai 2010, kell 14:06 (EEST)

Andresel on õigus. Vikipeedia ei ole see koht, kus uusi termineid leiutada. Pigem peame olemas olevat refereerima. Kui on tõesti ettepanekuid, siis tasub pöörduda sellega tegelevate spetsialistide/teadlaste poole.--Kyng 6. mai 2010, kell 23:07 (EEST)

Kuule minu meelest on eestikeelne Vikipeedia just praegusel ajal see koht kus ainsana kogu eestikeelsest teatmekirjandusest kasutatatakse sõna vald kui teised kasutavad kommuune ja munitsipaliteete jmt. -- Ahsoous 6. mai 2010, kell 23:11 (EEST)

Kus konkreetselt neid sõnu kasutatakse? Meie üldentsüklopeediad ei pea vajalikuks kohaliku pmavalitsuse üksustele tähelepanu pöörata. Andres 7. mai 2010, kell 00:02 (EEST)

Loomulikult nendest ammendavate ülevaadete andmine on piisavalt keeruline ja reaalselt tavainimesele vaevalt, et huvigi pakub, nii et mingite väiksemate haldusüksuste kohta artikleid tegema ei hakata, vaid ikka ja ainult asulate kohta. Küll võib nati infot siiski leida, küll jah mitte EE riikide artiklitest ja 15. köites on veel sissejuhatuses öeldudki, et haldusüksuste (enamasti esimest suurusjärku üksuste). Üksnes paari sõnaga on neid mainitud artiktlites: kommuun (väikseim haldusüksus Prantsusmaal, Itaalias, Alžeerias, Belgias, Rootsis ja mõnes muus riigis), munitsipaliteet (mõne riigi nt. USA, Suurbritannia ja Jaapani linna vm. omavalitsus) /võimalik, et veel kusagil/. Samas aga näiteks Tea entsüklopeedia artikkel 'Brasiilia' - Haldusjaotus, 26 osariiki, mis jagunevad munitsipaliteetideks... Aga kui sa siin meenutad mingeid terminoloogiakomisjone, siis küllap ikka selle pärast, et eks sa oled isegi tähele pannud, kui sageli jääb eestikeelsetest terminitest puudu (ja laensõnad ikka hästi ei sobi, kuigi juhtub et eestikeelsetest ei saa ükski tont aru ja ei hakka neid iialgi kasutama /arvutiterminoloogia näiteks :p/) -- Ahsoous 7. mai 2010, kell 06:49 (EEST)

Terminoloogiakomisjoni otsus oleks kindlasti autoriteetsem nii Peeter Pälli soovitusest kui ka entsüklopeediate senisest pruugist. Olen kindel, et kõik entsüklopeediad juhinduksid sellest. Komisjon peaks olema võimalikult laiapõhjaline, et ta oleks autoriteetsem. Kõige tähtsam minu meelest ongi, et teatmeteosed komisjoni soovitusi järgiksid.

Terminiteks on sageli laensõnad.

Seda võib Peeter Pälli käest üle küsida, kumba ta Brasiilia omavalitsusüksuste nimetamiseks soovitab. Minu meelest ta lihtsalt soovitab pigem "valda" kui "munitsipaliteeti", mitte et viimane vale oleks. Keelemeeste soovitused on sageli revisionistlikud, nagu ka soovitus kasutada sõna "vald". Andres 7. mai 2010, kell 08:55 (EEST)

Kas see soovitus tähendab ka seda, et 'Teatro Municipal'ist, mis on linnateater saab siis vallateater? jne. Ei usu. Aga segadus suureneb. -- Ahsoous 7. mai 2010, kell 09:13 (EEST)

Mina tõlgiksin "Munitsipaalteater", aga küsime Peeter Pällilt üle. Andres 7. mai 2010, kell 09:36 (EEST)

Ringvaade

Täna on Ringvaates juttu Vikipeediast. Kes vaadata ei jõua, siis küll see varsti ka arhiivi jõuab. Ivo 10. mai 2010, kell 16:24 (EEST)

isikuandmete kaitse jms

Ma olen püüdnud redigeerida enda isiku kohta käivat artiklit -- edutult! Olen püüdnud kustutada sealt täiesti mõttetuid detaile (nagu mingit ühekuulist töötamist kuskil ajakirjas, mis kahe kuu pärast läks niikuinii pankrotti ega jätnud endast E. kultuurilukku mingitki jälge, vms), või siis mu elu raskemaks tegevaid detaile, nagu eelkõige sünniaasta (minu sünniaastaga on võimatu tööd leida, isegi majutust välismaal raske) -- see on samas ka isikuandmete privaatsuse rikkumine ja seega seadusevastane, kas pole? Mul tohiks olla õigus lõplikule sõnale iseennast puudutavas artiklis. Kui ei, siis nõuan üldse selle maha võtmist! Ma ei leia mingeid Viki tegijate kontaktandmeid. Pole aega ka lugeda läbi kõiki kilomeetritepikkuseid juhendeid. Palun rääkige minuga! Võiksin teile teha muudki kaastööd, kuid mitte musta auku!

Edu teile teie asjas, aga ainult siis, kui olete aumehed.

Ann Must

Tere! Mina olen Andres Luure. Võtsin need asjad, mida Sa mainisid, välja, aga minu veendumuse järgi peaksid need asjad seal siiski olema. Sinu sünniaasta on kirjas igas teatmeteoses ja Sa oled nii tuntud tegija, et keegi sellest ei hooli. Ajakirja tähtsust on raske objektiivselt hinnata, pealegi me kirjutame ka perifeersetest asjadest. Kui iga inimene ise otsustaks, mida tema kohta kirjutatakse, siis ei oleks võimalik objektiivne ja ammendav käsitlus. Andres 11. mai 2010, kell 09:30 (EEST)

Majutuse osas Sul võib õigus olla. Ka töö suhtes; ma lihtsalt ei suuda seda uskuda. Andres 11. mai 2010, kell 20:47 (EEST)

Enamiku tegijatega saab ühendust, kui minna kasutajalehele ja kasutada meili saatmise nuppu. Soovitan oma päris nime mitte avalikustada, sest kogu toimetamisprotsess on avalik. Andres 11. mai 2010, kell 09:33 (EEST)

Isikuandmete kaitse seadus

§ 11. Isikuandmete avalikustamine

Lg. 3 Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi.

Ning lõige kaks meie puhul ei kehti.--WooteleF 11. mai 2010, kell 10:24 (EEST)

Tervist! Kategooriana on muidu sünniaasta hetkel järgi, kuid kuna tegu on avaliku informatsiooniga, siis ma ei näe põhjust, miks peaksime sünniaega üldse varjama.

Ehk oleks võimalik artiklisse teist üks pilt saada? Ivo 11. mai 2010, kell 11:21 (EEST)

Kogu artikkel on viitamata. Minu arusaamist mööda on Ann Mustal õigus keelata oma sünniaasta avaldamine Vikipeedias, isegi kui see on varem mujal avaldatud. Keegi võiks kindluse mõttes Andmekaitse Inspektsioonist järele pärida.--WooteleF 11. mai 2010, kell 11:32 (EEST)

Kui rääkida seadusest, siis minu arvates ei peeta silmas selliste elulooliste andmete avaldamist, mis leiduvad trükitud üldentsüklopeediates. Andres 11. mai 2010, kell 20:42 (EEST)

Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.--WooteleF 11. mai 2010, kell 21:24 (EEST)

Piltide formaat

Paljudel juhtudel on meil pilt pisema suurusega kui seesama samas artiklis ingliskeelses vikipeedias. See ei ole mõistlik praktika, sest sel on kaugeleulatuvad alateadvuslikud rahvuspsühholoogilised tagajärjed. Panen ette, et kasutada samu pildisuurusi nagu ingliskeelne vikipeedia. --Kk 17. mai 2010, kell 15:11 (EEST)

Mulle tundub, et selliseid pilte on meil väga vähe, millel suurus on määratud, minu meelest peamiselt infokastides. Ülejäänute puhul on ju ikka püütud alati panna "thumb", nii et igaüks näeks vastavalt oma seadetele. --Epp 17. mai 2010, kell 15:33 (EEST)

Sealt see probleem ilmselt suuresti tulebki, et 'thumb' tekitab inglise vikipeedias suurema pildi kui eesti omas. Vrd. nt William Henry Fox Talbot ja [en:William Fox Talbot]. --Kk 17. mai 2010, kell 15:57 (EEST)

Mina näen neid sama suurelt.--WooteleF 17. mai 2010, kell 16:00 (EEST)

Mina näen eesti omas 300 px ja inglise omas 220 px; just nii, nagu ise olen kummaski oma seaded pannud. :-) Aga ilma sisse logimata on ilmselt mõlemad sama kribud. --Epp 17. mai 2010, kell 16:03 (EEST)

Noei :-) — default, kui isiklikke seadeid pole pannud? Võrrelge siis nt pilti artiklis Thomas Sebeok, see on olemas neljas vikipeedias, inglisekeelse thumb on teistest suurem. Kontrollisin mitme arvuti pealt. Niipalju kui ma aru saan, valdav enamik arvutikasutajaid näeb ingliskeelse vikipeedia oma suuremana. --Kk 17. mai 2010, kell 16:26 (EEST)

Ma ei olnud oma isiklikke seadeid kunagi muutnud ning pilte näitas kõikjal ühesuurustena. Taastasin igaks juhuks ikka default-eelistused ja kõik pildid olid endiselt ühesuurused. Erinevus tekkis küll siis kui välja logisin. Samas ei näe ma vajadust pilte suuremaks teha. Alati on võimalik pildile vajutada ja seda eraldi vaadata.--WooteleF 17. mai 2010, kell 16:30 (EEST)

Tõeliselt huvitav! - administraatoritele on järelikult tehtud teisugune vaade automaatselt. Ma näen seda erinevust sõltumata sisselogimisest. Enamik kasutajaid järelikult näeb erinevust, see on aga sisseloginud administraatorite eest varjatud. --Kk 17. mai 2010, kell 16:40 (EEST)

Mul oli inglise vikis ka vaikimisi 180px, kuigi ma polnud kunagi seda muutnud. Ehk võeti ühendkonto loomisel aluseks eesti viki seaded?--WooteleF 17. mai 2010, kell 16:54 (EEST)

On küll vaikimisi meie 180-piksline laius nende 220 piksli vastu. Aga pisipildid on ainult inglise vikis suuremad, mujal on ikka nagu meil. Ma arvan samuti, et nad ei peaks suuremad olema, nii ehk naa tuleb lähemalt vaatamiseks pisipildile klõpsata. Ja isiklikud sätted on muudetavad. Pikne 17. mai 2010, kell 16:49 (EEST)

Mina näen praegu sisseloginuna itaalia, saksa ja inglise vikis kõigis erineva suurusega (saksakeelses suuremana kui ingliskeelses, itaaliakeelses väiksemana). Eesti vikis on mul seatud maksimaalne suurus ja ma näen pilti mitu korda suuremana kui teistes vikides. Ma ei usu, et administraatoristaatus midagi loeb (ma olen küll ka inglise vikis administraator). Andres

Logi välja ja vaata siis. --Kk 17. mai 2010, kell 16:54 (EEST)

Selge — probleem olemas ja päritolu kindlaks tehtud — aitäh, Pikne!. Panen ette muuta eesti vikipeedias kah vaikimisi laiuseks 220 pikslit. Tundub, et ma ise seda teha ei saa. --Kk 17. mai 2010, kell 16:53 (EEST)

Mina leian ka, et võiks seda vaikimis suurust natukene kasvatada küll. See 180 pikslit on ikka võrdlemisi kribu. Neile, kel seadetes omale sobiv suurus määratud, ei muuda see küll midagi, aga sisselogimata kasutajatele võib olla võrdlemisi teretulnud. Hendrik 17. mai 2010, kell 16:55 (EEST)