Teema ja reema: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Laini (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida: 6. rida:
Lause teemaks on üldiselt lause esimene pool, milles selgub, mille kohta midagi teatatakse ja reemaks ülejäänud osa, kus selgub, mida teema kohta teatatakse.
Lause teemaks on üldiselt lause esimene pool, milles selgub, mille kohta midagi teatatakse ja reemaks ülejäänud osa, kus selgub, mida teema kohta teatatakse.


Nt lauses <font color=blue>''Kana otsib tera''</font> on <font color=blue>''kana''</font> teema ja <font color=blue>''otsib tera''</font> reema, lauses <font color=blue>''Kollane pall kukkus sügavasse auku''</font> on <font color=blue>''kollane pall''</font> teema ja <font color=blue>''kukkus sügavasse auku''</font> reema.
Nt lauses ''Kana otsib tera'' on ''kana'' teema ja ''otsib tera'' reema, lauses ''Kollane pall kukkus sügavasse auku'' on ''kollane pall'' teema ja ''kukkus sügavasse auku'' reema.


Laused võivad tekstis seostuda kaht moodi:
Laused võivad tekstis seostuda kaht moodi:
* laused koonduvad ühe teema või teemaringi ümber. Nt <font color=blue>'''''Kass''' magas voodil. '''Ta''' oli seal juba tunde maganud. '''Kassid''' magavad üldse palju.''</font>
* laused koonduvad ühe teema või teemaringi ümber. Nt '''''Kass''' magas voodil. '''Ta''' oli seal juba tunde maganud. '''Kassid''' magavad üldse palju.''
* laused ahelduvad. Nt <font color=blue>''Õue sõitis auto. '''Autost''' tulid välja kaks meest. '''Meeste''' näod olid mornid.''</font>
* laused ahelduvad. Nt ''Õue sõitis auto. '''Autost''' tulid välja kaks meest. '''Meeste''' näod olid mornid.''


Mõnikord ei pea teemat enam uuesti täpsustama, siis selgub see kontekstist niigi. Nt <font color=blue>'''''Ma''' ärkasin täna vara. Pesin end ja sõin putru.''</font>
Mõnikord ei pea teemat enam uuesti täpsustama, siis selgub see kontekstist niigi. Nt '''''Ma''' ärkasin täna vara. Pesin end ja sõin putru.''


Alati ei paigutu teema siiski lause esiossa ja reema lause lõppu (eriti suulises kõnes). Siis võib teema tuvastada kontekstist.<br>
Alati ei paigutu teema siiski lause esiossa ja reema lause lõppu (eriti suulises kõnes). Siis võib teema tuvastada kontekstist.<br>
Nt <font color=blue>''Käisime eile maal''</font>. <font color=blue>''Loodus on nii ilus''</font> (reema) <font color=blue>''seal!''</font> (teema)
Nt ''Käisime eile maal''. ''Loodus on nii ilus''(reema) ''seal!'' (teema)


[[Kategooria:Süntaks]]
[[Kategooria:Süntaks]]

Redaktsioon: 17. mai 2010, kell 10:37

Teema ja reema on lause teatestruktuuri elemendid.

  • Lause teema on teate lähtepunkt ehk see, mille kohta midagi teatatakse.
  • Lause reema on teate sihtpunkt ehk see, mida millegi kohta teatatakse.

Lause teemaks on üldiselt lause esimene pool, milles selgub, mille kohta midagi teatatakse ja reemaks ülejäänud osa, kus selgub, mida teema kohta teatatakse.

Nt lauses Kana otsib tera on kana teema ja otsib tera reema, lauses Kollane pall kukkus sügavasse auku on kollane pall teema ja kukkus sügavasse auku reema.

Laused võivad tekstis seostuda kaht moodi:

  • laused koonduvad ühe teema või teemaringi ümber. Nt Kass magas voodil. Ta oli seal juba tunde maganud. Kassid magavad üldse palju.
  • laused ahelduvad. Nt Õue sõitis auto. Autost tulid välja kaks meest. Meeste näod olid mornid.

Mõnikord ei pea teemat enam uuesti täpsustama, siis selgub see kontekstist niigi. Nt Ma ärkasin täna vara. Pesin end ja sõin putru.

Alati ei paigutu teema siiski lause esiossa ja reema lause lõppu (eriti suulises kõnes). Siis võib teema tuvastada kontekstist.
Nt Käisime eile maal. Loodus on nii ilus(reema) seal! (teema)