Joosep Liiv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
Prooviaastal oli ta [[Vändra Martini kogudus|Vändras]], [[Häädemeeste Miikaeli kogudus|Häädemeestel]] ja [[Tori Püha Jüri kogudus|Toril]]. Pastoriks ordineeriti Joosep Liiv [[8. veebruar]]il (vkj) [[1904]] [[Riia Jakobi kirik]]us.
Prooviaastal oli ta [[Vändra Martini kogudus|Vändras]], [[Häädemeeste Miikaeli kogudus|Häädemeestel]] ja [[Tori Püha Jüri kogudus|Toril]]. Pastoriks ordineeriti Joosep Liiv [[8. veebruar]]il (vkj) [[1904]] [[Riia Jakobi kirik]]us.


[1904]] – [[1907]] töötas Joosep Liiv [[Käru kogudus]]es (siis oli ta [[Vändra Martini kogudus|Vändra]] abikogudus [[Pärnumaa]]l, [[Liivimaa]]l). Kui 19.sajandi lõpus võis eestlane pastorikoha saada ehk Lõuna-Eestisse([[Liivimaa kubermang]]u), siis Põhja-Eestisse([[Eestimaa kubermang]]u) oli see palju raskem. Ent enne Joosep Liivi olid selle jää lahti murdnud [[Georg Kiviste]] [[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus|Harju-Jaanis]], [[Jakob Kukk]] [[Keila Miikaeli kogudus|Keilas]] ja [[Harald Põld]] [[Kose Püha Nikolause kogudus|Kosel]]. Tähelepanuväärne oli see, et sakslastest eestseisus eelistas ühehäälselt Joosep Liivi(kuigi oli veel ka kaks sakslasest pastorikandidaati). Aga asi oli selles, et eelmine, sakslasest pastor [[Hermann Girgensohn]] oli kaotanud 1905.a. sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkus [[Novorossiisk]]isse.
Aastatel [[1904]]–[[1907]] töötas Joosep Liiv [[Käru kogudus]]es, mis oli tollal [[Vändra Martini kogudus|Vändra]] abikogudus [[Pärnumaa]]l.

Joosep Liiv töötas [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajana aastatel [[1907]] – [[1940]]. Ta oli [[1927]] – [[1935]] Lääne-Harju praostkonna abipraost, [[1935]] – [[1940]] oli ta kiriku ülemkohtu liige. Konsistooriumi assessor oli ta [[1939]] – [[1944]]. Emerituuri läks ta [[1. jaanuar]]ist [[1941]]. Ent emerituuriski olles oli ta, juba vaba kogudusetööst, rasketel aegadel konsistooriumi assessor. Ta oli veel [[1947]] – [[1950]] [[Tallinna Oleviste kogudus]]e hooldajaõpetaja.


==Isiklikku==
==Isiklikku==

Redaktsioon: 14. mai 2010, kell 22:12

Joosep Liiv (4. mai 1870 Alatskivi24. veebruar 1957 Kiisa) oli eesti kirikuõpetaja.

Joosepi koolitee algas Varnja kirikukoolis, jätkus Kodavere kihelkonnakoolis ja Tartu linnakoolis, mille ta pooleli jättis, sest talle ei meeldinud koolis valitsenud vene vaim. Ta töötas seejärel mõnda aega kodutalus, tehes kaastööd Jakob Hurdale. Õpihimu viis ta Treffneri gümnaasiumi (lõpetanuks aastal 1896)[1]. Küpsuseksamid tegi ta siiski eksternina Narva kroonugümnaasiumi juures (koos Harald Põlluga, kellest sai tema kursusekaaslane ülikoolis). Ta õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 18961901. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist täiendas ta end ühe semestri Berliini Ülikoolis.

Prooviaastal oli ta Vändras, Häädemeestel ja Toril. Pastoriks ordineeriti Joosep Liiv 8. veebruaril (vkj) 1904 Riia Jakobi kirikus.

[1904]] – 1907 töötas Joosep Liiv Käru koguduses (siis oli ta Vändra abikogudus Pärnumaal, Liivimaal). Kui 19.sajandi lõpus võis eestlane pastorikoha saada ehk Lõuna-Eestisse(Liivimaa kubermangu), siis Põhja-Eestisse(Eestimaa kubermangu) oli see palju raskem. Ent enne Joosep Liivi olid selle jää lahti murdnud Georg Kiviste Harju-Jaanis, Jakob Kukk Keilas ja Harald Põld Kosel. Tähelepanuväärne oli see, et sakslastest eestseisus eelistas ühehäälselt Joosep Liivi(kuigi oli veel ka kaks sakslasest pastorikandidaati). Aga asi oli selles, et eelmine, sakslasest pastor Hermann Girgensohn oli kaotanud 1905.a. sündmuste tõttu rahva usalduse ja lahkus Novorossiiskisse.

Joosep Liiv töötas Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajana aastatel 19071940. Ta oli 19271935 Lääne-Harju praostkonna abipraost, 19351940 oli ta kiriku ülemkohtu liige. Konsistooriumi assessor oli ta 19391944. Emerituuri läks ta 1. jaanuarist 1941. Ent emerituuriski olles oli ta, juba vaba kogudusetööst, rasketel aegadel konsistooriumi assessor. Ta oli veel 19471950 Tallinna Oleviste koguduse hooldajaõpetaja.

Isiklikku

Viited