August Pähn: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Oli aastal [[1931]] [[Hugo Bernhard Rahamägi|Hugo Bernhard Rahamäe]] isiklik adjunkt. Seejärel [[1931]]–[[1941]] oli ta [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja. Lisaks oli ta [[1935]]–[[1938]] [[Rakke kogudus]]e hooldajaõpetaja. Ja Järva praostkonna abipraost [[1935]]–[[1940]]. Oli Järva praostkonna praosti kohusetäitja [[1940]]–[[1941]]. |
Oli aastal [[1931]] [[Hugo Bernhard Rahamägi|Hugo Bernhard Rahamäe]] isiklik adjunkt. Seejärel [[1931]]–[[1941]] oli ta [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja. Lisaks oli ta [[1935]]–[[1938]] [[Rakke kogudus]]e hooldajaõpetaja. Ja Järva praostkonna abipraost [[1935]]–[[1940]]. Oli Järva praostkonna praosti kohusetäitja [[1940]]–[[1941]]. |
||
Oli [[1942]]–[[1944]] [[Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus]]e õpetaja (alguses asetäitja). Ent [[1944]]. aasta septembri lõpus olid paljud pastorid, sealhulgas piiskop [[Johan Kõpp]] Eestist lahkunud. Assessoritest olid jäänud vaid [[Joosep Liiv]], [[Johannes Uustal]] ja [[Anton Eilart]]. Anton Eilarti kanda jäid piiskopikohustused. Novembri lõpus Eilart arreteeriti. [[29. november|29. novembril]] [[1944]] moodustasid [[Adolf Horn]], [[Hugo Pärno]] ja August Pähn kiriku elu korraldava toimkonna. |
Oli [[1942]]–[[1944]] [[Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus]]e õpetaja (alguses asetäitja). Ent [[1944]]. aasta septembri lõpus olid paljud pastorid, sealhulgas piiskop [[Johan Kõpp]] Eestist lahkunud. Assessoritest olid jäänud vaid [[Joosep Liiv]], [[Johannes Uustal]] ja [[Anton Eilart]]. Anton Eilarti kanda jäid piiskopikohustused. Novembri lõpus Eilart arreteeriti. [[29. november|29. novembril]] [[1944]] moodustasid [[Adolf Horn]], [[Hugo Pärno]] ja August Pähn kiriku elu korraldava toimkonna. Ja see toimkond otsustas hakata kirikut juhtima. Kutsuti kokku Piiskoplik Nõukogu. [[17. jaanuar]]il [[1945]]. a. valis Piiskoplik Nõukogu ajutise piiskopi asetäitja ja ajutise Konsistooriumi. Teiste ametite hulgas oli ta 1946–1948 oli ta [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni]] rektor. Aga [[12. aprill]]il [[1949]] August Pähn arreteeriti. Teda süüdistati kuulumises Eesti Üliõpilaste Seltsi, Isamaaliitu ning Kaitseliitu. Samuti ühendust metsavendadega, osalemist Väinjärve vallavalitsuses ja fašistlikus kohtupidamises osalemise üle. Ta saadeti sunnitööle Karaganda oblasti vase- ja söekaevandustesse. Sunnitöölt tuli ta tagasi aastal [[1956]]. |
||
[[1957]] – [[1963]] töötas August Pähn [[Võnnu Jakobi kogudus]]e õpetajana. |
|||
1946–1948 oli ta [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni]] rektor. |
|||
==Isiklikku== |
|||
August Pähna vend Elmar Pähn(1908-1978 Toronto) oli ka kirikuõpetaja. |
|||
== Kirjandus == |
== Kirjandus == |
||
*[[Elve Bender]], [http://www.eestikirik.ee/node/6618 "Mitte täiel määral piiskop. August Pähn 105"], Eesti Kirik, 20. jaanuar 2009 |
*[[Elve Bender]], [http://www.eestikirik.ee/node/6618 "Mitte täiel määral piiskop. August Pähn 105"], Eesti Kirik, 20. jaanuar 2009 |
||
http://www.kaarlikogudus.eu/sulane/Sulane23.html#LEMBIT |
|||
{{DEFAULTSORT:Pähn, August}} |
{{DEFAULTSORT:Pähn, August}} |
||
Redaktsioon: 12. mai 2010, kell 01:38
August Pähn (20. jaanuar 1904 Rõuge kihelkond – 4. juuni 1963) oli eesti vaimulik.
Lõpetas aastal 1930 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Oli prooviaastal Tartu Ülikooli koguduse juures. Ordineeriti 1. veebruaril 1931 õpetajaametisse.
Oli aastal 1931 Hugo Bernhard Rahamäe isiklik adjunkt. Seejärel 1931–1941 oli ta Koeru Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja. Lisaks oli ta 1935–1938 Rakke koguduse hooldajaõpetaja. Ja Järva praostkonna abipraost 1935–1940. Oli Järva praostkonna praosti kohusetäitja 1940–1941.
Oli 1942–1944 Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkoguduse õpetaja (alguses asetäitja). Ent 1944. aasta septembri lõpus olid paljud pastorid, sealhulgas piiskop Johan Kõpp Eestist lahkunud. Assessoritest olid jäänud vaid Joosep Liiv, Johannes Uustal ja Anton Eilart. Anton Eilarti kanda jäid piiskopikohustused. Novembri lõpus Eilart arreteeriti. 29. novembril 1944 moodustasid Adolf Horn, Hugo Pärno ja August Pähn kiriku elu korraldava toimkonna. Ja see toimkond otsustas hakata kirikut juhtima. Kutsuti kokku Piiskoplik Nõukogu. 17. jaanuaril 1945. a. valis Piiskoplik Nõukogu ajutise piiskopi asetäitja ja ajutise Konsistooriumi. Teiste ametite hulgas oli ta 1946–1948 oli ta Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni rektor. Aga 12. aprillil 1949 August Pähn arreteeriti. Teda süüdistati kuulumises Eesti Üliõpilaste Seltsi, Isamaaliitu ning Kaitseliitu. Samuti ühendust metsavendadega, osalemist Väinjärve vallavalitsuses ja fašistlikus kohtupidamises osalemise üle. Ta saadeti sunnitööle Karaganda oblasti vase- ja söekaevandustesse. Sunnitöölt tuli ta tagasi aastal 1956.
1957 – 1963 töötas August Pähn Võnnu Jakobi koguduse õpetajana.
Isiklikku
August Pähna vend Elmar Pähn(1908-1978 Toronto) oli ka kirikuõpetaja.
Kirjandus
- Elve Bender, "Mitte täiel määral piiskop. August Pähn 105", Eesti Kirik, 20. jaanuar 2009