Jaatav kõneliik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
[[Lause]] jaatava sisu märkimiseks ei kasutata tavaliselt spetsiaalseid vormivahendeid, ja kui need esinevad, siis väljaspool [[öeldis]]t. Jaatust märkivad rõhumäärsõnad võivad esineda üksnes vastuses küsimusele, näiteks: |
[[Lause]] jaatava sisu märkimiseks ei kasutata tavaliselt spetsiaalseid vormivahendeid, ja kui need esinevad, siis väljaspool [[öeldis]]t. Jaatust märkivad rõhumäärsõnad võivad esineda üksnes vastuses küsimusele, näiteks: |
||
*Kas sa tahad minuga kinno tulla? - Jah, tahan küll. |
*''Kas sa tahad minuga kinno tulla? - Jah, tahan küll.'' |
||
Jaatava kõneliigi näiteid: |
Jaatava kõneliigi näiteid: |
||
*Isa sõitis laupäeval tööle. |
*''Isa sõitis laupäeval tööle.'' |
||
*Ta olevat eile abiellunud. |
*''Ta olevat eile abiellunud.'' |
||
*Tahaks puhata, aga vaja on hoopis tööd teha. |
*''Tahaks puhata, aga vaja on hoopis tööd teha.'' |
||
*Tänaval lauldakse, aga kusagil peetakse matuseid. |
*''Tänaval lauldakse, aga kusagil peetakse matuseid.'' |
||
==Eesti keel== |
|||
[[Eesti keel]]e iseseisvas jaatavas väitlauses on öeldisverb harilikult lauses teisel kohal (nn V-2 [[sõnajärg]]), [http://et.wikipedia.org/wiki/Lause_pragmaatiline_funktsioon#Teema_ja_reema teemana] esitatava [[lauseliige|lauseliikme]] järel. |
[[Eesti keel]]e iseseisvas jaatavas väitlauses on öeldisverb harilikult lauses teisel kohal (nn V-2 [[sõnajärg]]), [http://et.wikipedia.org/wiki/Lause_pragmaatiline_funktsioon#Teema_ja_reema teemana] esitatava [[lauseliige|lauseliikme]] järel. |
||
Näiteks: |
Näiteks: |
||
*Metsas seeni korjates sattus Lembit muistse linnuse varemete juurde. |
*''Metsas seeni korjates sattus Lembit muistse linnuse varemete juurde.'' |
||
==Kasutatud kirjandus== |
==Kasutatud kirjandus== |
||
Redaktsioon: 11. mai 2010, kell 17:59
Jaatav kõneliik ehk afirmatiiv on kõneliik, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust.
Lause jaatava sisu märkimiseks ei kasutata tavaliselt spetsiaalseid vormivahendeid, ja kui need esinevad, siis väljaspool öeldist. Jaatust märkivad rõhumäärsõnad võivad esineda üksnes vastuses küsimusele, näiteks:
- Kas sa tahad minuga kinno tulla? - Jah, tahan küll.
Jaatava kõneliigi näiteid:
- Isa sõitis laupäeval tööle.
- Ta olevat eile abiellunud.
- Tahaks puhata, aga vaja on hoopis tööd teha.
- Tänaval lauldakse, aga kusagil peetakse matuseid.
Eesti keel
Eesti keele iseseisvas jaatavas väitlauses on öeldisverb harilikult lauses teisel kohal (nn V-2 sõnajärg), teemana esitatava lauseliikme järel. Näiteks:
- Metsas seeni korjates sattus Lembit muistse linnuse varemete juurde.
Kasutatud kirjandus
- Eesti keele käsiraamat
- Erelt, M., Tiiu Erelt, Kristiina Ross. 2000. Eesti keele käsiraamat. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, lk 372, 405.