Lauseliige: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Lauseliikmeid''' eristatakse vastavalt sellele, milliseid lauseehituslikke ülesandeid [[lause moodustajad]] [[lause]]s täidavad. |
'''Lauseliikmeid''' eristatakse vastavalt sellele, milliseid lauseehituslikke ülesandeid [[lause moodustajad]] [[lause]]s täidavad. Tegu on [[lause moodustajad | lause moodustajate]] süntaktiliste funktsioonidega. |
||
Lauseliikmed jagunevad [[Lause pealiikmed | pealiikmeteks]]: [[Alus (keeleteadus)|alus]], [[öeldis]] ning [[Lause kõrvalliikmed | kõrvalliikmeteks]]: [[sihitis]], [[öeldistäide]], [[määrus]] ja [[täiend]]. |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | Tegelikkuses osutub ainult grammatilistest tunnustest lähtumine siiski natuke keeruliseks, sest üks või teine tunnus võib mingite asjaolude tõttu puududa, nt [[öeldisverb]] võib mitte ühilduda alusega lihtsalt sellepärast, et ta on kaudses kõneviisis, nt ''Poisid lugevat''. Seetõttu võetakse enamasti appi ka sisuline tunnus. See on võimalik sellepärast, et tüüpjuhtudel on olemas vastavus süntaktilise ja semantilise funktsiooni vahel. |
||
⚫ | Tegelikkuses osutub ainult grammatilistest tunnustest lähtumine siiski natuke keeruliseks, sest üks või teine tunnus võib mingite asjaolude tõttu puududa, nt [[öeldisverb]] võib mitte ühilduda alusega lihtsalt sellepärast, et ta on kaudses kõneviisis, nt ''Poisid lugevat''. Seetõttu võetakse enamasti appi ka sisuline tunnus. See on võimalik sellepärast, et tüüpjuhtudel on olemas vastavus süntaktilise ja semantilise funktsiooni vahel. |
||
==Lause pealiikmed== |
==Lause pealiikmed== |
Redaktsioon: 11. mai 2010, kell 15:25
Lauseliikmeid eristatakse vastavalt sellele, milliseid lauseehituslikke ülesandeid lause moodustajad lauses täidavad. Tegu on lause moodustajate süntaktiliste funktsioonidega.
Lauseliikmed jagunevad pealiikmeteks: alus, öeldis ning kõrvalliikmeteks: sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend.
Lauseliikme määratlemisel lähtutakse moodustaja sõnaliigist, grammatilise seose tüübist ning moodustaja konkreetsest grammatilisest vormist.
Tegelikkuses osutub ainult grammatilistest tunnustest lähtumine siiski natuke keeruliseks, sest üks või teine tunnus võib mingite asjaolude tõttu puududa, nt öeldisverb võib mitte ühilduda alusega lihtsalt sellepärast, et ta on kaudses kõneviisis, nt Poisid lugevat. Seetõttu võetakse enamasti appi ka sisuline tunnus. See on võimalik sellepärast, et tüüpjuhtudel on olemas vastavus süntaktilise ja semantilise funktsiooni vahel.
Lause pealiikmed
- Pikemalt artiklis Lause pealiikmed
Alus ja öeldis on predikatsiooniseoses.
Lause kõrvalliikmed
- Pikemalt artiklis Lause kõrvalliikmed
- Sihitis ehk grammatiline objekt
- Öeldistäide ehk predikatiiv
- Määrus ehk adverbiaal
- Täiend ehk atribuut