Lause pragmaatiline funktsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Lause pragmaatiline funktsioon''' ehk suhtlusülesanne seisneb informaatsiooni edastamises teatena. Lause pragmaatilisele funktsioonile vastandub [[lause semantiline funktsioon]].
'''Lause pragmaatiline funktsioon''' ehk suhtlusülesanne seisneb informaatsiooni edastamises teatena. [[Lause]] pragmaatilisele funktsioonile vastandub [[lause semantiline funktsioon]].


Lause pragmaatiline ülesanne väljendub lause sõnajärjes ehk '''lause teatestruktuuris'''.
Lause pragmaatiline ülesanne väljendub lause sõnajärjes ehk '''lause teatestruktuuris'''.

Redaktsioon: 6. mai 2010, kell 12:14

Lause pragmaatiline funktsioon ehk suhtlusülesanne seisneb informaatsiooni edastamises teatena. Lause pragmaatilisele funktsioonile vastandub lause semantiline funktsioon.

Lause pragmaatiline ülesanne väljendub lause sõnajärjes ehk lause teatestruktuuris.

Lause teatestruktuuri elemendid väljendavad peamiselt:

  • teate lähtepunkti ja sihtpunkti (teema ja reema)
  • referentide tuntust ja tundmatust (definiitsus ja indefiniitsus)
  • esiletõstu (fookus)


Teema ja reema

  • Lause teema on teate lähtepunkt ehk see, mille kohta midagi teatatakse.
  • Lause reema on teate sihtpunkt ehk see, mida millegi kohta teatatakse.

Lause teemaks on üldiselt lause esimene pool, milles selgub, mille kohta midagi teatatakse ja reemaks ülejäänud osa, kus selgub, mida teema kohta teatatakse.

Nt lauses Kana otsib tera on kana teema ja otsib tera reema, lauses Kollane pall kukkus sügavasse auku on kollane pall teema ja kukkus sügavasse auku reema.

Laused võivad tekstis seostuda kaht moodi:

  • laused koonduvad ühe teema või teemaringi ümber. Nt Kass magas voodil. Ta oli seal juba tunde maganud. Kassid magavad üldse palju.
  • laused ahelduvad. Nt Õue sõitis auto. Autost tulid välja kaks meest. Meeste näod olid mornid.

Mõnikord jääb teema lausest välja. Nt Ma ärkasin täna vara. Pesin end ja sõin putru.

Definiitsus ja indefiniitsus

Lause moodustaja vorm võib osutada referendi tuntusele või tundmatusele.

Referendi tuntuse ehk definiitsuse ja tundmatuse ehk indefiniitsuse all mõistetakse selle väljendamist, kas referent on (kõneleja arvates) kuulajale teada või ei ole. Nt Kirstus (tuntud) on peidus mingi varandus (tundmatu).

Fokuseerimine

Fokuseerimine on tavalisem suulises kõnes, kuid ka kirjalikult saab lause erilist fookust väljendada.

Lause teatestruktuuri muutmiseks ja mingi osa esiletõstmiseks võib:

  • kasutada erinevaid esiletõstuvahendeid. Nt Miks SINA siia tulid? Kaks koera jõllitasid nüüd lindu.
  • kasutada partikleid. Nt Ta lippaski poodi.
  • paigutada fokuseeritav osa lause lõppu või algusesse. Nt: Ilus asi on armastus.