Lause pragmaatiline funktsioon

Lause pragmaatiline funktsioon ehk suhtlusülesanne seisneb informaatsiooni edastamises teatena. Lause pragmaatilisele funktsioonile vastandub lause semantiline funktsioon.

Lause pragmaatiline ülesanne väljendub lause sõnajärjes ehk lause teatestruktuuris.

Lause teatestruktuuri elemendid väljendavad peamiselt:

• teate lähtepunkti ja sihtpunkti (teema ja reema)
• referentide tuntust ja tundmatust (definiitsus ja indefiniitsus)
• esiletõstu (fookus)

Teema ja reema

• Lause teema on teate lähtepunkt ehk see, mille kohta midagi teatatakse.
• Lause reema on teate sihtpunkt ehk see, mida millegi kohta teatatakse.

Lause teemaks on üldiselt lause esimene pool, milles selgub, mille kohta midagi teatatakse ja reemaks ülejäänud osa, kus selgub, mida teema kohta teatatakse.

Lauses Kana otsib tera on kana teema ja otsib tera reema, lauses Kollane pall kukkus sügavasse auku on kollane pall teema ja kukkus sügavasse auku reema.

Laused võivad tekstis seostuda kaht moodi:

• laused koonduvad ühe teema või teemaringi ümber. Nt Kass magas voodil. Ta oli seal juba tunde maganud. Kassid magavad üldse palju.
• laused ahelduvad. Nt Õue sõitis auto. Autost tulid välja kaks meest. Meeste näod olid mornid.

Mõnikord jääb lause teema lausest välja, kuid sellisel juhul peab teema selguma kontekstist. Nt Ma ärkasin täna vara. Pesin end ja sõin putru.

Fokuseerimine

Fokuseerimine on tavalisem suulises kõnes, kuid ka kirjalikult saab lause erilisst fookust väljendada. Lause teatestruktuuri muutmiseks ja mingi osa esiletõstmiseks võib:

• kasutada erinevaid esiletõstu vahendeid. Nt Miks SINA siia tulid? Kaks koera jõllitasid nüüd lindu.
• kasutada partikleid. Nt Ta lippaski poodi.
• paigutada fokuseeritav osa lause lõppu või algusesse. Nt:

EELTEEMA, TÄPSUSTUSJÄTK EELTEEMA tähistab seda, mille suhtes kogu järgnev teade on oluline: Poiss – temaga on meil alati tegemist. (süntaktiliselt iseseisev fraaslause)

TÄPSUSTUSJÄTK on lause mingit moodustajat järeltäpsustav element: Temaga on alati tegemist, selle meie poisiga. (süntaktiliselt lahklisand)

SÕNAJÄRJE MÕJUREID KEELTES - lauseelementide kokkukuuluvussuhted (moodustajate lahutamatuse, põhja ja laiendi ning laiendite kõrvuti paiknemise tendents) - grammatilised funktsioonid (lauseelementide kindlad positsioonid) - infostruktuur (teema – reema, tuntus, fokuseerimine) - moodustajate struktuur: lühem – pikem, lihtsam – keerukam - lause rõhustruktuur

EESTI LAUSE SÕNAJÄRJE TENDENTSE (1) VERB TEISEL KOHAL (V2-JÄRG): jaatavas väitlauses on öeldisverb tavaliselt teisel kohal Vend Jüri oli kindlalt otsustanud kodust ära põgeneda. Õhtul ei jäänud ta kuidagi magama. Seljakoti oli ta varakult kokku pakkinud. Kokkulepitud ajal saatis sõber Mart Jürile elektronpostiga teate. Jüri aga ei saanud teadet kätte.

KUI ALUS POLE LAUSE ALGUL, SIIS V2 ERITI - „raske“ aluse korral: Homme ootab kogu meie perekond sinu helistamist, vrd Homme ootavad nad/nad ootavad sinu helistamist. - viisimäärus 1. kohal: Kiiresti läksid poisid välja. - kõrvallause, eriti otsekõne 1. kohal: Kui saabub kevad, paraneb tuju. “Kuhu minek?” küsis tema. - kui, nagu 1. kohal: Tundus, nagu tuleks keegi

VERB LAUSE LÕPUS - teatestruktuuris kaalukana, eriti eitav: Mannaputru mina ei söö. - eriküsilauses: Kuhu sa eile kadusid? - mõningais kõrvallauseis: Ma tean, kuhu ta eile kadus. Lind värises, kui ma ta pihku võtsin.

VERB LAUSE ALGUL - inversioonküsilauses: Oled sa homme kodus? - tingimuslauses ja soovlauses: Oleksid sa homme kodus, tuleksin külla. Oleks ta kodus! - hüüdlauses: Oled sina alles tubli! - käsklauses: Tulge teie koju! - ...oli teine õige väsinud. - narratiivis: Läksin mina ühel päeval trammi peale ja ...