Lauseliige: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
| 10. rida: | 10. rida: | ||
==Lause kõrvalliikmed== |
==Lause kõrvalliikmed== |
||
{{vaata|Lause kõrvalliikmed}} |
{{vaata|Lause kõrvalliikmed}} |
||
* [[Sihitis]] ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks. ''Ehtisime '''kuuske'''. Ehtisime '''kuuse'''. '''Kuusk''' ehiti kiiresti.'' |
* [[Sihitis]] ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks. Nt ''Ehtisime '''kuuske'''. Ehtisime '''kuuse'''. '''Kuusk''' ehiti kiiresti.'' |
||
* [[Öeldistäide]] ehk predikatiiv on verbi olema laiend, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu. ''Lipp on '''sinimustvalge'''. Põõsas on '''teatud sorti.''''' |
* [[Öeldistäide]] ehk predikatiiv on verbi olema laiend, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu. Nt ''Lipp on '''sinimustvalge'''. Põõsas on '''teatud sorti.''''' |
||
* [[Määrus]] ehk adverbiaal on lauseliige, mis on tegusõna, omadussõna või määrsõna laiend. Määrust määretletakse verbi laiendina, mis pole sihitis ega öeldistäide. Määrus väljendab aega, viisi, hulka, mõõtu, määra, seisundit vms. Vastavalt sellele, millist tähendust määrus väljendab sõnastatakse ka selle liik. ''Käisime '''hommikul lapsega õues.''''' |
* [[Määrus]] ehk adverbiaal on lauseliige, mis on tegusõna, omadussõna või määrsõna laiend. Määrust määretletakse verbi laiendina, mis pole sihitis ega öeldistäide. Määrus väljendab aega, viisi, hulka, mõõtu, määra, seisundit vms. Vastavalt sellele, millist tähendust määrus väljendab sõnastatakse ka selle liik. Nt ''Käisime '''hommikul lapsega õues.''''' |
||
* [[Täiend]] ehk atribuut on nimisõna laiend ehk nimisõnafraasi laiendliige, mis väljendab nimisõnaga tähistatu tunnus. '''''Sinimustvalge''' lipp, '''koera''' kuut, vaade '''õue''''' |
* [[Täiend]] ehk atribuut on nimisõna laiend ehk nimisõnafraasi laiendliige, mis väljendab nimisõnaga tähistatu tunnus. Nt '''''Sinimustvalge''' lipp, '''koera''' kuut, vaade '''õue''''' |
||
[[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria: Süntaks]] |
[[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria: Süntaks]] |
||
Redaktsioon: 5. mai 2010, kell 22:32
Lauseliikmeid eristatakse vastavalt sellele, milliseid lauseehituslikke ülesandeid lause moodustajad lauses täidavad. Lauseliikmed on alus, öeldis, sihitis, öeldistäide, määrus ja täiend.
Lause pealiikmed
Pikemalt artiklis Lause pealiikmed
- Öeldis ehk predikaat grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb? Nt Kass magab.
- Alus ehk grammatiline subjekt. Lause alus märgib selles lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat. Nt Kass magab. Trepil magab kasse.
Alus ja öeldis on predikatsiooniseoses.
Lause kõrvalliikmed
- Pikemalt artiklis Lause kõrvalliikmed
- Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks. Nt Ehtisime kuuske. Ehtisime kuuse. Kuusk ehiti kiiresti.
- Öeldistäide ehk predikatiiv on verbi olema laiend, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu. Nt Lipp on sinimustvalge. Põõsas on teatud sorti.
- Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on tegusõna, omadussõna või määrsõna laiend. Määrust määretletakse verbi laiendina, mis pole sihitis ega öeldistäide. Määrus väljendab aega, viisi, hulka, mõõtu, määra, seisundit vms. Vastavalt sellele, millist tähendust määrus väljendab sõnastatakse ka selle liik. Nt Käisime hommikul lapsega õues.
- Täiend ehk atribuut on nimisõna laiend ehk nimisõnafraasi laiendliige, mis väljendab nimisõnaga tähistatu tunnus. Nt Sinimustvalge lipp, koera kuut, vaade õue