Vaivara murrakud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Iseärasused: typo |
P →Iseärasused: typod |
||
18. rida: | 18. rida: | ||
# ''kaine-, käine-''liitelised [[deminutiiv]]id (''ienokkaine'' [peenikene, nõrk] <!-- kas trükiviga ~ ''pienokkaine'' või seotud soome sõnaga ''hieno'' [peen] -->, ''üväkkäine'' kül̄, tasa''iljakkaiste''). Sarnaseid vorme on ka [[isuri keel|isuri]] ja [[Soome murded|Soome murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 2.1.1.1, 2.3, 2.4.1, 2.4.2. </ref> |
# ''kaine-, käine-''liitelised [[deminutiiv]]id (''ienokkaine'' [peenikene, nõrk] <!-- kas trükiviga ~ ''pienokkaine'' või seotud soome sõnaga ''hieno'' [peen] -->, ''üväkkäine'' kül̄, tasa''iljakkaiste''). Sarnaseid vorme on ka [[isuri keel|isuri]] ja [[Soome murded|Soome murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 2.1.1.1, 2.3, 2.4.1, 2.4.2. </ref> |
||
# paljudes [[käänamistüüp]]ides [[mitmus]]e [[osastav]]a kujuline [[mitmus]]e [[omastav]] (''pehmi kalo'' liha, ''toisi rīti'' al̄, ''varsi'' unnikku, ''oeli ~ oelasi inimesi'' teoD). <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 44.2. </ref> |
# paljudes [[käänamistüüp]]ides [[mitmus]]e [[osastav]]a kujuline [[mitmus]]e [[omastav]] (''pehmi kalo'' liha, ''toisi rīti'' al̄, ''varsi'' unnikku, ''oeli ~ oelasi inimesi'' teoD). <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 44.2. </ref> |
||
# [[kontraheerunud noomen]]eil [[ainsus]]e [[omastav]]a kujuline [[ |
# [[kontraheerunud noomen]]eil [[ainsus]]e [[omastav]]a kujuline [[ainsus]]e [[osastav]] (''ammast ~ amBa, uonet̀ ~ uone, motte, ruoste''). <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 45.7.1.2. </ref> |
||
# [[kontraheerunud noomen]]eil [[ |
# [[kontraheerunud noomen]]eil [[ainsus]]e [[omastav]]a kujuline [[mitmus]]e [[osastav]] (''amBo ~ amBa, rikko ~ rikka, teiBi ~ teiBä, līk̀me, rīte, venne'' [venesid]). Sarnaseid vorme on ka [[Kuusalu murrak|Kuusalu]] ja [[Viru-Nigula murrak]]us. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 46.3.3. </ref> |
||
# [[nasaal]]ikaolised [[personaalpronoomen]]id (''minä ~ miä ~ miɛ'' : [[omastav]] ''minu ~ minnu ~ minno ~ miu ~ mio'' : [[osastav]] ''minuDa ~ miuta ~ miota'' : [[alalütlev]] ''mi ̨ ul ~ mivul''; ''sinä ~ siä ~ siɛ'' : [[omastav]] ''siu ~ sio'' : [[osastav]] ''sinnu ~ sinno ~ sinu(Da) ~ siuta ~ siota'' : [[alalütlev]] ''siul ~ sivul''; ). Sarnaseid vorme on ka [[isuri keel]]es ja [[ingerisoome murded|ingerisoome murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 60.1.1. </ref> |
# [[nasaal]]ikaolised [[personaalpronoomen]]id (''minä ~ miä ~ miɛ'' : [[omastav]] ''minu ~ minnu ~ minno ~ miu ~ mio'' : [[osastav]] ''minuDa ~ miuta ~ miota'' : [[alalütlev]] ''mi ̨ ul ~ mivul''; ''sinä ~ siä ~ siɛ'' : [[omastav]] ''siu ~ sio'' : [[osastav]] ''sinnu ~ sinno ~ sinu(Da) ~ siuta ~ siota'' : [[alalütlev]] ''siul ~ sivul''; ). Sarnaseid vorme on ka [[isuri keel]]es ja [[ingerisoome murded|ingerisoome murdeis]]. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 60.1.1. </ref> |
||
# [[verb]]i [[olevik]]u [[ainsus]]e ja [[mitmus]]e 3. [[pöördelised vormid|pööre]] on [[astmevaheldus|tugevas astmes]], [[tüvevokaal]] ''e'' on [[labialisatsioon|labialiseerunud]], [[Kudruküla murrak]]us [[geminaat|gemineerub]] [[sisehäälikud|sõnaseesmine]] üksik[[konsonant]]. ([[Udria murrak|Udria]], [[Puhkova]]: tämä ''luGo'' ~ [[Kudruküla murrak]]us: ''lukko'' [loeb], ''lakuno'', äpenö, [[Puhkova]]: nämäD ''tulovaD'' ~[[Kudruküla murrak]]us: ''tullot'' ) nagu [[ingerisoome murded|ingerisoome murdeis]], [[Soome idamurded|Soome idamurdeis]] ja [[isuri keel]]es. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 32.2.2, 61.2.1.2, 61.2.3.4. </ref> |
# [[verb]]i [[olevik]]u [[ainsus]]e ja [[mitmus]]e 3. [[pöördelised vormid|pööre]] on [[astmevaheldus|tugevas astmes]], [[tüvevokaal]] ''e'' on [[labialisatsioon|labialiseerunud]], [[Kudruküla murrak]]us [[geminaat|gemineerub]] [[sisehäälikud|sõnaseesmine]] üksik[[konsonant]]. ([[Udria murrak|Udria]], [[Puhkova]]: tämä ''luGo'' ~ [[Kudruküla murrak]]us: ''lukko'' [loeb], ''lakuno'', äpenö, [[Puhkova]]: nämäD ''tulovaD'' ~[[Kudruküla murrak]]us: ''tullot'' ) nagu [[ingerisoome murded|ingerisoome murdeis]], [[Soome idamurded|Soome idamurdeis]] ja [[isuri keel]]es. <ref>M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 32.2.2, 61.2.1.2, 61.2.3.4. </ref> |
Redaktsioon: 4. mai 2010, kell 21:00
Vaivara murrakud on Vaivara kihelkonnas kõneldud murrakud, mida on ühendatud rannamurdega. [1]. Kihelkonna kesk- ja lääneosa murrakud kuuluvad Alutaguse murde koosseisu [2]. Seevastu põhja- ja idapoolsete külade Udria, Puhkova, Arumäe, Riigiküla ning Kudruküla ingeri- ja isuripärased murrakud moodustavad eraldi rühma.[3] Mihkel Toomse on Vaivara murrakualal eristanud nelja alarühmitust: ranniku-, ida-, kesk- ja läänemurrakut. [4]
Kõige ingeripärasem on olnud Teise maailmasõja järel hääbunud Kudruküla murrak. [5]
Iseärasused
Udria, Puhkova, Arumäe, Riigiküla ning Kudruküla murrakut eristavad Alutaguse murdest:
- e̮-hääliku puudumine nagu rannamurdes ning põhja- ja kirdepoolseis läänemeresoome keeltes [6]
- järjekindel vokaalharmoonia nagu Kuusalu kihelkonna põhjaosa ja Viru-Nigula kihelkonna põhjaosa murrakus ning põhja- ja kirdepoolseis läänemeresoome keeltes [7]
- ü-lõpuliste diftongide säilimine nagu Jõelähtme kihelkonna Prangli ja Rammu murrakus, Kuusalu kihelkonna põhjaosa ja Viru-Nigula kihelkonna põhjaosa murrakus ning põhja- ja kirdepoolseis läänemeresoome keeltes [8]
- hiline ö-harmoonia (käkö : kä ̨ ö ~ käö, äpemättö, ta tekkö : tüö tekittö [ta teeb : te tegite]) nagu Lüganuse murrakus, isuri ja ingerisoome murdeis [9]
- järgsilpide vokaalide eriline lühenemine ja reduktsioon, puhuti helituks muutumine ja kadu nagu vadja, isuri ja ingerisoome murdeis [10]
- klusiil nõrga vaste kao järel silbipiiri säilimine vokaalide vahel (mako : ma ̨ ot, mäki : mä ̨ ät, lātimma : /siɛ/ lā ̨ it ~ lait ). Sarnaseid vorme on ka Kuusalu ja sõnuti Lüganuse murrakus (ma ̨ attamma, si ̨ ittamma). Puhuti eraldab vokaale siirdehäälik h (Vaivara: taho ~ Lüganuse: /seDä/ tau ~ ta ͪu(tte) [sedapidi, sedaviisi], Iisaku ja Viru-Nigula tahuline [taoline] ) [11]
- velaarpalataalklusiili kadu liikvida järelt ka eesvokaalseis sõnus (nälGä : näläs, nälüttämmä, telke : tele, säre kala). Sarnaseid vorme on ka kirderannikumurde läänerühmas, Viru-Nigula põhjaosa murrakus, isuri keeles, Soome ida- ja Kagu-Häme murdeis. [12]
- ks-ühend on püsinud tüvevokaali ees (kälikseD [vendade naised], kala kiukset [lõpused] ~ soome keelne kidukset). Sarnaseid vorme on ka rannamurdes, isuri keeles, Soome ja ingerisoome murdeis. [13]
- järjekindel geminaatklusiilide vaheldus üksikklusiilidega, ka pearõhulise lühikese ja kaasrõhulise silbi järel (opettamma : opeDan, tükkü : tüküt, supi potiD, āvastikku : āvastiGo [haavik : haaviku]). Sarnaseid vorme on ka kirderannikumurde läänerühmas, Viru-Nigula põhjaosa ja Haljala Selja murrakus, vadja, isuri ja Soome murdeis. [14]
- kaine-, käine-liitelised deminutiivid (ienokkaine [peenikene, nõrk] , üväkkäine kül̄, tasailjakkaiste). Sarnaseid vorme on ka isuri ja Soome murdeis. [15]
- paljudes käänamistüüpides mitmuse osastava kujuline mitmuse omastav (pehmi kalo liha, toisi rīti al̄, varsi unnikku, oeli ~ oelasi inimesi teoD). [16]
- kontraheerunud noomeneil ainsuse omastava kujuline ainsuse osastav (ammast ~ amBa, uonet̀ ~ uone, motte, ruoste). [17]
- kontraheerunud noomeneil ainsuse omastava kujuline mitmuse osastav (amBo ~ amBa, rikko ~ rikka, teiBi ~ teiBä, līk̀me, rīte, venne [venesid]). Sarnaseid vorme on ka Kuusalu ja Viru-Nigula murrakus. [18]
- nasaalikaolised personaalpronoomenid (minä ~ miä ~ miɛ : omastav minu ~ minnu ~ minno ~ miu ~ mio : osastav minuDa ~ miuta ~ miota : alalütlev mi ̨ ul ~ mivul; sinä ~ siä ~ siɛ : omastav siu ~ sio : osastav sinnu ~ sinno ~ sinu(Da) ~ siuta ~ siota : alalütlev siul ~ sivul; ). Sarnaseid vorme on ka isuri keeles ja ingerisoome murdeis. [19]
- verbi oleviku ainsuse ja mitmuse 3. pööre on tugevas astmes, tüvevokaal e on labialiseerunud, Kudruküla murrakus gemineerub sõnaseesmine üksikkonsonant. (Udria, Puhkova: tämä luGo ~ Kudruküla murrakus: lukko [loeb], lakuno, äpenö, Puhkova: nämäD tulovaD ~Kudruküla murrakus: tullot ) nagu ingerisoome murdeis, Soome idamurdeis ja isuri keeles. [20]
- verbi mitmuse 1. pöörde lõpp on (m)mo ~ (m)mö ja mitmuse 2. pöörde lõpp on tto ~ ttö (müö sāmo, rǟkimö, paranDammo, saimo, kūlimo, tüö tekittö, rapeletto, tulitto) nagu kohati Soome idamurdeis. [21]
Viited
- ↑ Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg "Eesti murded ja kohanimed", Tallinn 2002, lk 155, 157
- ↑ Mari Must 1987. Kirderannikumurre, lk 335
- ↑ Mari Must 1987. Kirderannikumurre, lk 334
- ↑ Mihkel Toomse "Kirde-Eesti rannikumurrete ttoin-adjektiivide singulari partitiiv", Eesti Keel 1936, lk 102
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 39, 337
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 18.1, 18.3, 24.2, 27.2.1, 28.2.
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 31, 31.1.1, 31.1.3, 31.1.4, 32.1
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 338 ja 29.1, 29.2.
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 32.2.1.
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 37.
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 338 ja 1.3.1.2.
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 338 ja 1.5.1.
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 338 ja 1.14.1.
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 338 ja 2.1.1.1, 2.3, 2.4.1, 2.4.2.
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 2.1.1.1, 2.3, 2.4.1, 2.4.2.
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 44.2.
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 45.7.1.2.
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 46.3.3.
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 60.1.1.
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja 32.2.2, 61.2.1.2, 61.2.3.4.
- ↑ M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 340 ja 61.1.2.3.
Kirjandust
- Must, Mari 1987. Kirderannikumurre: häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
- Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. Toim. H. Viires. (= Eesti murded V.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn.
- Toikka, Kaja 2000. Kirderannikumurde idaosa murde- ja keelekontaktid. Magistritöö autoreferaat. Tallinna Pedagoogikaülikooli läänemeresoome keelte õppetool. Tallinn.
- Alvre, Paul 2000. Kirderannikumurde ja vadja keele ühisjooni. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koost. ja toim. J. Viikberg. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 7.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1–13.
- Ariste, Paul 1962. Teiste läänemere keelte elemente Vaivara murrakus. (Emakeele Seltsi Aastaraamat VIII).
- Toomse, Mihkel 1938. Ida-Vaivara murdest. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXXIV).
Helisalvestused
- Kirderannikumurde palu [Elektrooniline teavik] / Eesti Keele Instituut. - Tallinn : Eesti Keele Instituut, 2001. - 1 CD-ROM. - Heliplaatide "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre I" (1986 Meloodia) ja "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre II "(1989 Meloodia) koondväljaanne. - Tekstid, helinäidised ja kaardiskeemid kommentaaridega. - Salvestatud aastatel 1938, 1962-1982. - Süsteemi nõuded: Windows 95/98/XP, helikaart.
- Eesti murdepalu. Koostanud Jüri Viikberg. Tehniline teostus Toivo Peegel. Eesti Keele Instituut 2000. Laserplaat on vinüülplaadi /Eesti murdepalu/ (1975) järglane ja mahutab kümme murdejutustust kümnelt keelejuhilt üle Eesti.
- Kirderannikumurde palu. Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut 2001. See on ülevaateplaadi /Eesti murdepalu/ (Tallinn 2000) sisuline jätk, mis koondab tähelepanu kirderannikumurdele. Plaat mahutab 26 murdejutustust 12 keelejuhilt.