Termokarst: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Termokarst''' ehk '''pseudokarst''' ehk '''glatsiokarst''' ehk '''ebakarst''' on [[igikelts]]a laigutine sulamine, mille tagajärjeks on [[Negatiivne pinnavorm|negatiivsete pinnavormide]] ([[alass]]ide) kujunemine. |
'''Termokarst''' ehk '''pseudokarst''' ehk '''glatsiokarst''' ehk '''ebakarst''' on [[igikelts]]a laigutine sulamine, mille tagajärjeks on [[Negatiivne pinnavorm|negatiivsete pinnavormide]] ([[alass]]ide) kujunemine. |
||
Termokarsti olemus |
Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev [[jää]] sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse [[pinnavorm]]i. |
||
Termokarstil ei ole |
Termokarstil ei ole mingit pistmist [[Karst|karstinähtuse]] ehk [[kivim]]ite [[Lahustumine|lahustumisega]], sellest ka nimetus pseudokarst. Karstiga on seda nähtust seostatud sellepärast, et termokarsti poolt jäetud pinnavormid sarnanevad karsti [[Karstilehter|langatuslehtritega]]. |
||
Termokarst oli [[mandrijää]] taandumise järel tavaline nähtus ka [[Eesti]] alal, sest mandrijääst jäi maha palju [[irdjää]] panku, mis [[Pinnakate|pinnakatte]] all aeglaselt sulasid. |
Termokarst oli [[mandrijää]] taandumise järel tavaline nähtus ka [[Eesti]] alal, sest mandrijääst jäi maha palju [[irdjää]] panku, mis [[Pinnakate|pinnakatte]] all aeglaselt sulasid. |
||
Redaktsioon: 4. mai 2010, kell 11:00
Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine.
Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi.
Termokarstil ei ole mingit pistmist karstinähtuse ehk kivimite lahustumisega, sellest ka nimetus pseudokarst. Karstiga on seda nähtust seostatud sellepärast, et termokarsti poolt jäetud pinnavormid sarnanevad karsti langatuslehtritega.
Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid.
Termokarsti nõgudesse kujunevad tihti termokarstijärved.