Dalmaatsia rannik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Krolock (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}}
[[Pilt:Satellite image of Croatia in September 2003.jpg|thumb|300px|Sateliidipildil on näha, et saarte rannajoon kulgeb mäeahelikega paralleelselt]]
[[Pilt:Satellite image of Croatia in September 2003.jpg|thumb|300px|Sateliidipildil on näha, et saarte rannajoon kulgeb mäeahelikega paralleelselt]]


Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedal asuvate geoloogiliste struktuuridega (mäestike) pikkitelje suunaga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga ranniku lähedased saared, mis asetsevad rannajoonega paraleelselt. Ranniku kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Selle tulemusel on saarte vahelised lahed sügavad.
'''Dalmaatsia rannik''' on [[rannik]]utüüp, mille puhul [[saar]]te [[rannajoon]] kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.


Dalmaatsia rannik on eriti iseloomulik [[Aadria meri|Aadria mere]] idarannikule, kust pärineb ka rannikutüübi nimetus, mis on tuletatud [[Horvaatia]] lõunaprovintsi [[Dalmaatsia]] järgi.
Rannajoone sihi määrab või seda mõjutab geoloogiliste struktuuride (näiteks [[Dinaari mäestik]]u) pikitelje siht. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised [[poolsaar]]ed ja [[laht|lahed]].


Tegemist on suhteliselt vähe esineva ranniku tüübiga. Teise näitena võib tuua [[Sumatra]] saare edelarannikuga paraleelselt asetsevatest Mentawai saartest.
Dalmaatsia rannik on iseloomulik [[Aadria meri|Aadria mere]] idarannikule (rannikutüübi nimi pärineb [[Horvaatia]] lõunaosas asuvast endise [[Rooma provintsid|Rooma provintsi]] [[Dalmaatsia]] nimest).


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==

Redaktsioon: 3. mai 2010, kell 15:36

Sateliidipildil on näha, et saarte rannajoon kulgeb mäeahelikega paralleelselt

Rannajoone morfoloogiline kuju on määratud lähedal asuvate geoloogiliste struktuuridega (mäestike) pikkitelje suunaga. Rannajoonele on iseloomulikud arvukad pikliku kujuga ranniku lähedased saared, mis asetsevad rannajoonega paraleelselt. Ranniku kuju on tekkinud tänu meretaseme tõusule peale jääaega, mille tulemusel on osa vanadest mäestikest uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Selle tulemusel on saarte vahelised lahed sügavad.

Dalmaatsia rannik on eriti iseloomulik Aadria mere idarannikule, kust pärineb ka rannikutüübi nimetus, mis on tuletatud Horvaatia lõunaprovintsi Dalmaatsia järgi.

Tegemist on suhteliselt vähe esineva ranniku tüübiga. Teise näitena võib tuua Sumatra saare edelarannikuga paraleelselt asetsevatest Mentawai saartest.

Vaata ka