Gadmeni vald: erinevus redaktsioonide vahel
P maakond -> ringkond |
Resümee puudub |
||
15. rida: | 15. rida: | ||
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Karte Gemeinde Gadmen 2007.png|200px]] |
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Karte Gemeinde Gadmen 2007.png|200px]] |
||
}} |
}} |
||
'''Gadmen''' on vald [[Berni kanton]]is [[Oberhasli ringkond|Oberhasli ringkonnas]] [[Gadmeni org|Gadmeni orus]] (''Gadmertal'', ''Gadmental'') [[Susteni kuru]] (''Sustenpass'') lähedal. |
'''Gadmen''' on vald [[Berni kanton]]is [[Interlaken-Oberhasli ringkond|Interlaken-Oberhasli ringkonnas]] [[Gadmeni org|Gadmeni orus]] (''Gadmertal'', ''Gadmental'') [[Susteni kuru]] (''Sustenpass'') lähedal. |
||
Elanike arv on 270 (2003). |
Elanike arv on 270 (2003). |
Redaktsioon: 2. mai 2010, kell 22:42
Gadmeni vald | |
---|---|
| |
saksa Gemeinde Gadmen | |
| |
| |
Pindala: 254,41 km² | |
Elanikke: 248 (31. 12. 2008) | |
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) | |
Keskus: Gadmen | |
Gadmen on vald Berni kantonis Interlaken-Oberhasli ringkonnas Gadmeni orus (Gadmertal, Gadmental) Susteni kuru (Sustenpass) lähedal.
Elanike arv on 270 (2003).
Vallas on kaks asulat – Gadmen ja Nessental.
Gadmeni asula asetseb umbes 1205 m kõrgusel üle merepinna ning on sellisena kõrgeim asula Berni Alpides.
Gadmeni org on 18 km pikkune pikiorg, mis tõuseb 1600 meetrist 2224 m kõrgusele Susteni kurule, mis lõpeb Uri kantonis Wassenis. See tõus tuleb läbida paljude keerdudega, mistõttu see on mootorratturite lemmikkoht.
Gadmeni orus on palju matkaradasid, mis muuhulgas mööduvad mägijärvedest ja alpi taimestikuga kohtadest. Gadmeni lähedal on Šveitsi esimene ronimisrada Tälliklettersteig ning liustik Steingletscher. On ka teisi liustikke.
Gadmeni lipul on kollasel põhjal punane põiktriip. Sellest ülalpool on kujutatud Oberhasli ringkonna vapilt ja lipult pärit kotkas, allpool alpionn.
Kirik
Gadmeni kiriku ehitas 1722 Hans Jakob Dünz, kes vastutas Berni toomkiriku ülalpidamise eest. Tornis on kaks kirikukella, mis 1959 asendati. Oreli ehitas 1956 Gümligeni firma Wälti. Kirik renoveeriti 1931 ja suvel 1996. Ta on riikliku kaitse all.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |