Arutelu:E-kiri: erinevus redaktsioonide vahel

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
92. rida: 92. rida:
yks loetelu progedest veel: [[:en:Comparison_of_e-mail_clients]]
yks loetelu progedest veel: [[:en:Comparison_of_e-mail_clients]]
[[Kasutaja:Suwa|suwa]] 30. aprill 2010, kell 16:27 (EEST)
[[Kasutaja:Suwa|suwa]] 30. aprill 2010, kell 16:27 (EEST)
----
Minu meelest oleks häälte kokkulugemisest rohkem abiks kokkuvõte argumentidest ja vastuargumentidest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. aprill 2010, kell 19:47 (EEST)

Redaktsioon: 30. aprill 2010, kell 18:47

E-maili mõiste on minu meelest tegelikult laiem kui e-kiri ehk ainult sõnum. See hõlmab lisaks sõnumi koostamise, saatmise ja vastuvõtmise süsteemi. Nii oleks õigem suunata artikkel E-mail minu meelest artiklile E-post, aga praegune määratlus ei luba seda teha, sest kirjeldatud on tõesti ainult sõnumit, mitte süsteemi tervikuna. -- Toomas 12. august 2006, kell 21:58 (UTC)

järsku teha e-mailist täpsustuslehekülg? e-kirjale ja e-postile, ma mõtlen... avjoska 12. august 2006, kell 22:00 (UTC)
See on hea mõte. Andres 12. august 2006, kell 22:04 (UTC)

Välislingid on e-postile. Andres 13. august 2006, kell 00:02 (UTC)

Või segamini. Andres 13. august 2006, kell 00:03 (UTC)

e-kiri või e-post

Ma arvan, et neid teemasid pole mõtet lahus käsitleda. Toomasel on õigus, et teema on laiem aga minuarvates ei ole mõtet seda stiili artiklitel, et e-kiri on sõnum mis saadetakse e-posti teel. See on umbes nagu öelda, et SMS on sõnum mis saadetakse SMSi teenuse teel vms. See ei anna lugejale just palju infot. Ok, võime vaielda, et tegemist on erinevate terminitega: et üks on sõnum ja teine on sõnumite saatmise jne. meetod aga on selge, et ühte ilma teiseta ei eksisteeriks st. e-kiri on e-posti oluline osa. Seega mina tõstaks dubleerimise vältimiseks need artiklid kokku teema e-post alla ja teeks artikli e-kiri ümbersuunamiseks.--Boy 13. august 2006, kell 08:42 (UTC)

Pooldan eraldi artikleid, sest tegu on eri mõistetega. Artiklis e-kirjast tuleks rääkida näiteks e-kirja struktuurist. Andres 13. august 2006, kell 08:47 (UTC)
Mõistet e-kiri ei saa lahti mõtestada ilma puutumata teemasse e-post. Samamoodi ei saa mõistet e-post lahti seletada ilma e-kirjata. Analoogiliselt ei poolda ma artiklite kuulaager ja kuullaagri kuul ning pott ja potisang eristamist kuigi need on erinevad mõisted--Boy 13. august 2006, kell 08:56 (UTC)
Nõus Boy-ga. --TarmoK 13. august 2006, kell 09:25 (UTC)
Samamoodi võib öelda, et Kuu mõistet pole võimalik lahti seletada ilma Maa mõisteta ja inglise keele mõistet ilma Inglismaa mõisteta. Üldjuhul ei saa ju mõistet selgitada ühes artiklis, sest selgitamisel tuleb kautada teisi mõisteid. Andres 13. august 2006, kell 09:38 (UTC)
Ega see vaidlus siin kuskile ei vii. Me oleme põhimõtteliselt eri seisukohtadel millise "keskmise granulaarsusega" peaksid Vikipeedia artiklid olema, et neist võimalikult rohkem kasu oleks. Oma seisukohta selle granulaarsuse osas on veidi keeruline üheselt määratleda - see on tunde küsimus. Liigset mõistete lahku löömist eri artiklitesse võib võrrelda nende vigurpiltidega, kus on pildistatud mingi suurema asja detaili ja tuleb arvata, millega on tegu. Kui veel rääkida konkreetselt selle artikli kohta, siis usun, et enamik Vikipeedia lugejad, keda huvitab e-mail ei suuda sattudes praegusele e-maili täpsustusleheküljele valida, millise mõiste kohta nad rohkem informatsiooni tahaksid. --Boy 13. august 2006, kell 11:16 (UTC)
Jah, see viimane on tõepoolest probleem. Arvan, et kui artiklite sisu erinevus on välja kujunenud, saab tavalisest täpsustuslehekülje struktuurist hälbides ka selgitada, kust mida otsida. Teine võimalus on suunata ainult ühele artiklile, näiteks "e-post", ning juba selle artikli päises pakkuda võimalust minna kohe artikli "e-kiri" juurde. Artiklid viitaksid teineteisele niikuinii.
Milline granulaarsus on otstarbekas, seda tuleb igal üksikjuhul uuesti otsustada. Arvan siiski, et rusikareegli kohaselt peaksid eri mõistetele vastama ka eraldi artiklid, sest see võimaldaks nendel, kes otsivad infot ühe konkreetse mõiste kohta, seda ilma mürata saada. Iseasi on see, kuidas materjal eri artiklite vahel jaotatakse. Nähtavasti on mingi osa materjalist tarvis dubleerida.
Peale selle, mahukad artiklid nõuavad niikuinii osa materjali paigutamist ad hoc-pealkirjadega artiklitesse. Sellisel juhul on teretulnud, kui niisugusel artiklil on loomulik, otsitav pealkiri. Andres 13. august 2006, kell 11:33 (UTC)

Pooldan seisukohta, et on eraldi artiklid. Eemaldan liitmise malli.--Andrus Kallastu 11. august 2009, kell 17:00 (UTC)

Veelkord: e-kiri ja e-post - eraldi artiklid või üks ühine artikkel

Õigekeelsussõnaraamat, mis on Eesti kirjakeele normi alus[1], ei ole[2] toodud sellist mõistet nagu "e-kiri" või "elektronkiri". On olemas järgnevad:

  • meil <20: meili, .meili> elektronpost, e-post; sellega saadetud kiri. ▪ Meili+aadress, +sõnum.
  • meilima
  • email, e-mail <iimeil> ingl elektronpost, e-post, meil
  • e-post ehk elektronpost.

Seega kui jagada kaheks, siis peaks kirjakeele normi järgides "e-kiri" asemel olema "meil" või "e-mail", aga see ongi praegu täpsustuslehe nimi. Tahaksin kirjutada ühe korraliku artikli "e-mail" ehk "meil", aga ma ei oska kuidagi praeguse jaotuse järgi seda teemat pooleks jagada ja seepärast leian, et see kaheks teemaks jaotamine ei ole põhjendatud. Uurisin ka inglisekeelset versiooni ja seal sellist jaotust ei eksisteeri. Juhan Aasaru 8. aprill 2010, kell 20:45 (UTC)

  1. "Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord". Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2006. a määrus nr 196.
  2. "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006". Otsing "e-kiri".
ÕS on soovituslik ja kindlasti mitte täielik. Eesti keele seletavas sõnaraamatus on olemas nii elektronkiri kui e-kiri. Mina arvan ka, et e-kiri/elektronkiri ja e-post/elektronpost peaksid olema eraldi artiklid. On ju erinevad asjad "kiri" ja "post". Adeliine 13. aprill 2010, kell 01:00 (EEST)[vasta]
Nõus Adeliinega. Andres 13. aprill 2010, kell 01:10 (EEST)[vasta]
Ma ka nõus. Ei poolda liitmist. --Epp 17. aprill 2010, kell 06:35 (EEST)[vasta]
Samuti nõus. Ave Maria 17. aprill 2010, kell 10:31 (EEST)[vasta]

Pooldan liitmist. Näiliselt on e-kiri ja e-post samasugused asjad nagu kiri ja post, aga postiga võib saata ka muid asju kui kirju (näiteks pakke). Samas kui e-postiga saabki saata üksnes e-kirju, ei midagi muud. Harilikke kirju võib edastada ka ilma postiteenuse abita, kuid ilma e-posti abita edastatud elektroonilist teksti ei nimetata e-kirjaks. Lisaks pole võimalik mu meelest kirjutada erinevaid artikleid e-posti ja e-kirja ajaloost. Rene 30. aprill 2010, kell 12:31 (EEST)[vasta]

E-kirja ja e-posti suhe ei ole tõesti täpselt samasugune nagu kirja ja posti suhe. Aga jutt e-kirja ülesehitusest ja eripärast võrreldes tavalise kirjaga sobib minu meelest paremini artiklisse E-kiri. Ja just nende asjade ajaloost saabki selles artiklis kirjutada. Andres 30. aprill 2010, kell 19:46 (EEST)[vasta]

Vastu liitmisele, Papa Jannseni kiri Koidulale ei ole sama asi, mis Eesti Post, üks on sõnum ja teine süsteem kirja vahendamiseks saatjalt saajale. suwa 30. aprill 2010, kell 13:21 (EEST)[vasta]

Pooldan liitmist (ega ma poleks muidu seda {{Liita}} märget lisanud). E-post ja e-kiri on ju põhimõtteliselt üks ja sama asi. Ivo 30. aprill 2010, kell 13:23 (EEST)[vasta]
Mis tähendab "põhimõtteliselt üks ja sama"? Kui juba nii öelda, siis on nad "põhimõtteliselt" eri asjad. Andres 30. aprill 2010, kell 19:46 (EEST)[vasta]
Toetan samuti liitmist. E-kirja ülesehitusest oleks tunduvalt otstarbekam rääkida tervet e-mailindust käsitlevas artiklis. Kõik, mis e-kirjas ei seostu selle saatmise meetodite ja protokolliga on ju sama mis tavalisel kirjal ning seda võib käsitleda selle artiklis, nt alapealkirja ==E-kiri== all. Hendrik 30. aprill 2010, kell 13:27 (EEST)[vasta]
Nõus, et on võimalik käsitleda alajaotuses, aga miks seda peaks tegema, kui tegu on eraldi mõistega, millel on oma nimi.
Ja ma pole nõus, et kõik on nagu tavalisel kirjal. Ei ole ju. Andres 30. aprill 2010, kell 19:46 (EEST)[vasta]
Hm, võiks nagu aru saada, et e-kiri, postiprotokollistik internetis ja postiprotokollistik mitte tcp/ip võrgus, nt sisevõrgus, ja e-posti serverid ja lüüsid ja postiloendid ja uudisegrupid on ise asjad. suwa 30. aprill 2010, kell 13:58 (EEST)[vasta]

Kokkuvõte

Liitmise poolt

Liitmise vastu


Selle kohta vist öeldakse, et puudub konsensus. Ja mul on väga hea meel, et nii palju inimesi on oma arvamust väljendanud. Taivo 30. aprill 2010, kell 14:14 (EEST)[vasta]

Kas siin peaks arvesse võtma ka kompetentsi antud valdkonnas? Ning üldse võiks siis juba mõnelt spetsialistilt küsida ja mitte lasta hääletada neil, kes antud valdkonda väga hästi ei tunne. Ivo 30. aprill 2010, kell 15:57 (EEST)[vasta]
mm, kes siin teab midagi firmasisestest e-postisüsteemidest?

pikema nimekirja leiad siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_mail_servers ma arvan, et suuremat osa loetletutest pole Eestis keski kasutand. Ma saan aru, ehk oled sa lugend Sendmail või Postfixi dokumentatsiooni või mõne neist kokku kompailinud ja installinud ja manageerinud? btw, ma olen neid 15 viimast aastat tarbind ja adminnind... enne oli ka en:uucp yks loetelu progedest veel: en:Comparison_of_e-mail_clients suwa 30. aprill 2010, kell 16:27 (EEST)[vasta]


Minu meelest oleks häälte kokkulugemisest rohkem abiks kokkuvõte argumentidest ja vastuargumentidest. Andres 30. aprill 2010, kell 19:47 (EEST)[vasta]