Manner: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 31. rida: | 31. rida: | ||
[[en:Continent]] |
[[en:Continent]] |
||
[[es:Mander]] |
|||
[[fr:Mander]] |
|||
[[nl:Mander]] |
|||
[[nds-nl:Maander]] |
|||
[[pt:Mander]] |
|||
[[fiu-vro:Maisõmaa]] |
[[fiu-vro:Maisõmaa]] |
||
[[sk:Kontinent]] |
[[sk:Kontinent]] |
||
Redaktsioon: 30. aprill 2010, kell 19:11
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa. Mandrid või nende osad koos ümbritsevate saartega moodustavad maailmajagusid.
Mandreid on kokku kuus:
NB! Vikipeediad teistes keeltes ei erista alati mandrit maailmajaost üldse või esitavad mõlemat puudutava teksti ühes artiklis eri alapunktidena.
Geoloogiline tähendus
Valdavalt on levinud termini "manner" geograafiline tähendus, kuid selle kõrval on olemas ka geoloogiline, mis on mõnevõrra teistsugune. Kui geograafias peetakse mandrite piiriks rannajoont, siis geoloogias on mandri piiriks mandrilava ehk šelfi üleminek mandrinõlvaks. Seega on osa mandrist maailmamere poolt üleujutatud. Sõltuvalt sellest, kas tegemist on mandri või ookeanibasseiniga, jagatakse geoloogias ka maakoor mandriliseks ning ookeaniliseks.
Mandrid on üldjoontes kõik üksteisele sarnase ehitusega. Alumiseks struktuurseks korruseks on aluskord ehk vundament, mis koosneb eelkambriumi vanusega kristalseist kivimeist, mis ka kõigil mandreil teatud kohtades, mida nimetatakse kilpideks, paljanduvad. Suur osa aluskorrast on kaetud võrdlemisi vähedeformeerunud settekivimite kihtidega. Selliseid alasid nimetatakse platvormideks. Kõigil mandreil on olemas ka mäestikud ehk piklikud deformeeritud, moondunud ning murranguist läbitud struktuurid, mis markeerivad kunagisi või ka praegusi laamade põrkepiire.
Lähtudes geoloogilisest kontseptsioonist on paljud saared (Suurbritannia, Tasmaania, Gröönimaa, Jaava, Jaapan jne) geoloogiliselt osad külgnevast mandrist. Mõned saared moodustavad aga omaette mikrokontinente (Madagaskar, Uus-Meremaa).
Mandrid erinevad oluliselt nii ehituselt, vanuselt kui ka koostiselt ookeanilisest maakoorest. Erinevalt suhteliselt noortest ookeanilist maakoort moodustavaist kivimeist (vanus maksimaalselt 200 Ma) on kõigil mandreil mitme miljardi aasta vanused tuumad, mis võrrelduna Maa 4,5 Ga vanusega tähendab seda, et kord tekkinud mandrid on ajas väga püsivad. Geoloogilises ajas ongi mandrilist maakoort pidevalt juurde tekkinud ning mandrite pindala suurenenud. Mandrid on püsivad seetõttu, et on ookeanilist maakoort moodustavaist kivimitest väiksema tihedusega, mis teeb nad vahevöö ning külgnevate ookeanibasseinide suhtes ujuvaks (Vaata: Isostaasia). Mandrite asukoht ei ole ajas püsiv. Toimub nn mandrite triiv, mille käigus mandrid mitte ainult ei muuda oma asendit, vaid ka jagunevad osadeks (näiteks Aasia ja Aafrika läbi Punase mere tekke) ning põrkavad kokku teiste mandritega, et moodustada suuremaid mandreid (näiteks Euroopa ja Aasia, mille piirile on tekkinud Uuralid).