Arutelu:E-kiri

E-maili mõiste on minu meelest tegelikult laiem kui e-kiri ehk ainult sõnum. See hõlmab lisaks sõnumi koostamise, saatmise ja vastuvõtmise süsteemi. Nii oleks õigem suunata artikkel E-mail minu meelest artiklile E-post, aga praegune määratlus ei luba seda teha, sest kirjeldatud on tõesti ainult sõnumit, mitte süsteemi tervikuna. -- Toomas 12. august 2006, kell 21:58 (UTC)

järsku teha e-mailist täpsustuslehekülg? e-kirjale ja e-postile, ma mõtlen... avjoska 12. august 2006, kell 22:00 (UTC)

See on hea mõte. Andres 12. august 2006, kell 22:04 (UTC)

---

Välislingid on e-postile. Andres 13. august 2006, kell 00:02 (UTC)

Või segamini. Andres 13. august 2006, kell 00:03 (UTC)

e-kiri või e-post

Ma arvan, et neid teemasid pole mõtet lahus käsitleda. Toomasel on õigus, et teema on laiem aga minuarvates ei ole mõtet seda stiili artiklitel, et e-kiri on sõnum mis saadetakse e-posti teel. See on umbes nagu öelda, et SMS on sõnum mis saadetakse SMSi teenuse teel vms. See ei anna lugejale just palju infot. Ok, võime vaielda, et tegemist on erinevate terminitega: et üks on sõnum ja teine on sõnumite saatmise jne. meetod aga on selge, et ühte ilma teiseta ei eksisteeriks st. e-kiri on e-posti oluline osa. Seega mina tõstaks dubleerimise vältimiseks need artiklid kokku teema e-post alla ja teeks artikli e-kiri ümbersuunamiseks.--Boy 13. august 2006, kell 08:42 (UTC)

Pooldan eraldi artikleid, sest tegu on eri mõistetega. Artiklis e-kirjast tuleks rääkida näiteks e-kirja struktuurist. Andres 13. august 2006, kell 08:47 (UTC)

Mõistet e-kiri ei saa lahti mõtestada ilma puutumata teemasse e-post. Samamoodi ei saa mõistet e-post lahti seletada ilma e-kirjata. Analoogiliselt ei poolda ma artiklite kuulaager ja kuullaagri kuul ning pott ja potisang eristamist kuigi need on erinevad mõisted--Boy 13. august 2006, kell 08:56 (UTC)

Nõus Boy-ga. --TarmoK 13. august 2006, kell 09:25 (UTC)

Samamoodi võib öelda, et Kuu mõistet pole võimalik lahti seletada ilma Maa mõisteta ja inglise keele mõistet ilma Inglismaa mõisteta. Üldjuhul ei saa ju mõistet selgitada ühes artiklis, sest selgitamisel tuleb kautada teisi mõisteid. Andres 13. august 2006, kell 09:38 (UTC)

Ega see vaidlus siin kuskile ei vii. Me oleme põhimõtteliselt eri seisukohtadel millise "keskmise granulaarsusega" peaksid Vikipeedia artiklid olema, et neist võimalikult rohkem kasu oleks. Oma seisukohta selle granulaarsuse osas on veidi keeruline üheselt määratleda - see on tunde küsimus. Liigset mõistete lahku löömist eri artiklitesse võib võrrelda nende vigurpiltidega, kus on pildistatud mingi suurema asja detaili ja tuleb arvata, millega on tegu. Kui veel rääkida konkreetselt selle artikli kohta, siis usun, et enamik Vikipeedia lugejad, keda huvitab e-mail ei suuda sattudes praegusele e-maili täpsustusleheküljele valida, millise mõiste kohta nad rohkem informatsiooni tahaksid. --Boy 13. august 2006, kell 11:16 (UTC)

Jah, see viimane on tõepoolest probleem. Arvan, et kui artiklite sisu erinevus on välja kujunenud, saab tavalisest täpsustuslehekülje struktuurist hälbides ka selgitada, kust mida otsida. Teine võimalus on suunata ainult ühele artiklile, näiteks "e-post", ning juba selle artikli päises pakkuda võimalust minna kohe artikli "e-kiri" juurde. Artiklid viitaksid teineteisele niikuinii.

Milline granulaarsus on otstarbekas, seda tuleb igal üksikjuhul uuesti otsustada. Arvan siiski, et rusikareegli kohaselt peaksid eri mõistetele vastama ka eraldi artiklid, sest see võimaldaks nendel, kes otsivad infot ühe konkreetse mõiste kohta, seda ilma mürata saada. Iseasi on see, kuidas materjal eri artiklite vahel jaotatakse. Nähtavasti on mingi osa materjalist tarvis dubleerida.

Peale selle, mahukad artiklid nõuavad niikuinii osa materjali paigutamist ad hoc-pealkirjadega artiklitesse. Sellisel juhul on teretulnud, kui niisugusel artiklil on loomulik, otsitav pealkiri. Andres 13. august 2006, kell 11:33 (UTC)

Pooldan seisukohta, et on eraldi artiklid. Eemaldan liitmise malli.--Andrus Kallastu 11. august 2009, kell 17:00 (UTC)

Veelkord: e-kiri ja e-post - eraldi artiklid või üks ühine artikkel

Õigekeelsussõnaraamat, mis on Eesti kirjakeele normi alus, ei ole toodud sellist mõistet nagu "e-kiri" või "elektronkiri". On olemas järgnevad:

• meil <20: meili, .meili> elektronpost, e-post; sellega saadetud kiri. ▪ Meili+aadress, +sõnum.
• meilima
• email, e-mail <iimeil> ingl elektronpost, e-post, meil
• e-post ehk elektronpost.

Seega kui jagada kaheks, siis peaks kirjakeele normi järgides "e-kiri" asemel olema "meil" või "e-mail", aga see ongi praegu täpsustuslehe nimi. Tahaksin kirjutada ühe korraliku artikli "e-mail" ehk "meil", aga ma ei oska kuidagi praeguse jaotuse järgi seda teemat pooleks jagada ja seepärast leian, et see kaheks teemaks jaotamine ei ole põhjendatud. Uurisin ka inglisekeelset versiooni ja seal sellist jaotust ei eksisteeri. Juhan Aasaru 8. aprill 2010, kell 20:45 (UTC)

ÕS on soovituslik ja kindlasti mitte täielik. Eesti keele seletavas sõnaraamatus on olemas nii elektronkiri kui e-kiri. Mina arvan ka, et e-kiri/elektronkiri ja e-post/elektronpost peaksid olema eraldi artiklid. On ju erinevad asjad "kiri" ja "post". Adeliine 13. aprill 2010, kell 01:00 (EEST)

Nõus Adeliinega. Andres 13. aprill 2010, kell 01:10 (EEST)

Ma ka nõus. Ei poolda liitmist. --Epp 17. aprill 2010, kell 06:35 (EEST)

Samuti nõus. Ave Maria 17. aprill 2010, kell 10:31 (EEST)

Pooldan liitmist. Näiliselt on e-kiri ja e-post samasugused asjad nagu kiri ja post, aga postiga võib saata ka muid asju kui kirju (näiteks pakke). Samas kui e-postiga saabki saata üksnes e-kirju, ei midagi muud. Harilikke kirju võib edastada ka ilma postiteenuse abita, kuid ilma e-posti abita edastatud elektroonilist teksti ei nimetata e-kirjaks. Lisaks pole võimalik mu meelest kirjutada erinevaid artikleid e-posti ja e-kirja ajaloost. Rene 30. aprill 2010, kell 12:31 (EEST)